Tallinna Tehnikaülikool tunnustab kord aastas oma vilistlasi Aasta Vilistlase tiitliga. See traditsioon sai alguse 1996. aastal. Aunimetuse saab vilistlane, kelle tegevus on oluliselt edendanud Eesti ühiskonda hariduse, teaduse, tehnika, majanduse või kultuuri valdkonnas või kellel on väljapaistvaid teeneid Tallinna Tehnikaülikooli ees.

2026. aastal täitub esimesest Aasta Vilistlase aunimetuse välja andmisest 30 aastat ning selle tähistamiseks kuulutas TalTech Vilistlaskeskus käesoleva aasta kevadel välja kõiki ülikooli liikmeid ja kogu vilistlaskonda kaasava konkursi! Konkursile esitati enim vilistlasi energeetika- ja majandusteaduskonnast ning vilistlaste tegevusalad hõlmasid erinevaid ameteid kultuuriedendajatest, õpetajate ja juhtideni. 

Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Arvi Hamburg oli sel aastal konkursi kaudu Aasta Vilistlaseks nomineeritud lausa nelja korral. Nomineerijad ja soovitajad ütlesid tema kohta nii: “Arvi Hamburg väärib igati Aasta Vilistlaseks nimetamist. Ta on pikaaegne energeetika ja inseneeria eestvedaja. Tänu tema tublile ja aktiivsele tööle on inseneeria rohkem pildis.”

Arvi on Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud lausa kolmel korral: 5-aastane inseneriõpe 1974. aastal (elektrisüsteemid- ja võrgud), teadusmagistrikraad 2000. aastal (soojustehnika õppesuund) ning doktorikraad 2010. aastal (energia- ja geotehnika). “Esmane kokkupuude elektrimeestega oli minul, Kehtna 8-kl kooli 5. klassi poisil 65 aasta tagasi. Elektrimeesteks olid tolleaegse Trust Põllumajanduselekter Kehtna jaoskonna elektrimontöörid, kes eristusid tavapärasest maatöölisest veidi keerukamate töövahendite ja liiklusvandiks oleva auto poolest. Midagi salapärast oli ka nende juttudes ja madalpinge puitmasti püstitamine tundus mulle raketiteadusena. Kõik see köitis ja tekitas huvi ning soovi kuuluda nende hulka,” meentuab Arvi. 

Ülikooliajast mäletab Arvi erineva isikupäraga õppejõude, kellest mitmed jätsid talle sügava mulje. Olgu selleks matemaatika õppejõud, kes kitsas klassis naljatas, et naaberpingis olevat tudengit enam kuu aja pärast ülikoolis ei ole või erialaõppejõud, kes soosisid avatud diskussioone, et protsessidest aru saada ja tajuda nende olemust. “Olime eesmärgistatult toimiv erinevate teadmise ja vanusega dekaani Olev Tapupere juhitav erialasektsioon. Eeli Tiigimägi selgituste kohane elektrisüsteemi toimise printsiip ja Arvo Otsa termodünaamika põhitõed on tänaseni meeles. Nooruke professor Mati Valdma suutis tõenäosus- ja prognoositeooriad muuta köitvaks. Hilisemas elus kujunes nimetatud õppejõududega ühte sõpruskond kogu eluks.” 

Tudengielu meenutab Arvi meeleolukalt ja mitmete tagantjärele naljakate seikade kaudu: ” Tudengielu oli üsna kirev ja AV rühmavaim tugev. Esmakursuslaste rebaseks löömise tseremoonial oli rebastel üheks eksamiülesandeks pitsi põleva Vana Tallinna likööri joomine. Olin seda vägitükki harjutanud, kuid ettenäitamisel süttis mu 10 sentimeetrine habe üsna ereda leegiga põlema, tulemuseks üsna sile lõug ja punapõskne nägu.  Maailmavaadet näitasime pidustustega seni võitmatu NSVL jäähokikoondise kaotuse puhul Tšehhoslovakkiale 1972. aasta maailmameistrivõistlustel. Ühikavanemat karistati eri tasemetel ümberkasvatamiseks pikkade vestlustega ja Poolasse praktikale mittelubamisega,. Sellegipoolest, aasta pärast mul see õnnestus tänu kateedri ja teadukonna eeskostele.”

Arvi on andnud hindamatu panuse Tallinna Tehnikaülikooli energeetika ja inseneeria valdkonna arendamisse. Ta on töötanud TalTechi energiateaduskonna professorina, olnud teaduskonna dekaan ning panustanud aktiivselt õppekavade ja teadustöö arendamisse. Lisaks on ta kuratooriumi liikmena aidanud kaasa arengustrateegia kujundamisele, juhtinud hulgaliselt magistri- ja doktoritöid ning seisnud uue inseneripõlvkonna kujundamise eest, panustades insenerikutse arendamisse kutselise inseneri teadmiste, oskuste ja vastutuse terviksüsteemi. 

Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna emeriitprofessor Rein Vaikmäe kirjeldab Arvit järgmiselt: “Arvi Hamburgist on kujunenud üks hinnatumaid energeetikavaldkonna eksperte ja kõneisikuid nii trükiajakirjanduses kui raadios ja ETV-s, kelle hinnangu ja kommentaarid Eesti energeetika hetkeseisu ja arenguvõimsaluste kohta on alati selged ja teaduspõhised. Hinnatav on ka tema aktiivne tegevus pikkade aastate jooksul Eesti TA energeetikanõukogu esimehena ning aktiivne osalemine Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogus. Arvi Hamburg väärib igati aasta vilistlase tiitlit!”

Lisaks Tallinna Tehnikaülikooli arengusse panustamisele on Arvi aidanud kaasa laialdasemale energeetikavaldkonna arendamisele ja juhtimisele. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel Eesti Gaasis, Euroakadeemias, Majandusministeeriumis, Eesti Energias ja Tööstus- ja Energeetikaministeeriumis. Ta oli aastatel 2011 - 2025 Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees, Eesti Rooma Klubi president aastatel 2008 - 2020 ning 2006 - 2020. aastal Eesti Inseneride Liidu president. Ta on valitud paljude organisatsioonide, ühingute, nõukogude ja klubide liikmeks ning on siiani ka mitme nõukogu esimees, muuhulgas Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Raplamaa Rakendusliku Kolledži nõunike kogu esimees. Ta on koordineerinud lugematul arvul projekte nii Eestis kui naaberriikides, asutanud töörühmi, olnud arengukavade loomise juures ning koostanud õppekavasid gümnaasiumidele. Kõige selle kõrvalt on Arvi avaldanud hulganisti teadusartikleid, raamatuid ning osalenud omajagu energeetikateemalistel konverentsidel. Arvile on korduvalt omistatud volitatud elektriinseneri kõrgeim 8. tase ja Euroopa inseneriühenduse poolt Euroinseneri (EurIng) kvalifikatsioon.

Erinevaid olulisi tööelu etappe meenutab Arvi tänutundega: “Mul on hea meel, et sain töötada koos väärikate kolleegidega õppides ja omandades ettevõtluskogemust 24 aasta Eest Energias süsteemis erinevatel ametikohtadel ja 11 aastat rahvusvahelises aktsiaseltsis Eesti Gaas. Sügav austus minu õpetajatele ja juhendajatele alates Kehtna põhikoolist kuni Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppeni. Õpetajad ja õppejõud kaasasid mind kooliellu ja hiljem ülikooli akadeemilisse perre professori ja energeetikateaduskonna dekaanina. Energeetikateadlaste, õppejõudude panus Eesti Energia ning Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi nõukojas oli hindamatu iseseisva Eesti riigi energiamajanduse ülesehitamisel. Tänutundega tunnustan kolleege, kellega 2006. aastal taaskäivitasime paar aastat varjusurmas olnud Eesti Inseneride Liidu ja kolleege Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjonis aastatel 2011-2025 sisukate arutelude ja põhjendatud otsuste eest.”

Praeguseid õpilasi, tudengeid ja vilistlasi innustab Arvi õppima ja arenema olenemata vanusest ja õppetasemest. “Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele soovin teadmiste omandamiseks uudishimu, infotulvas orienteerumist ja palju küsimusi. Koguge võimalikult palju teadmisi tulevastest ameti- ja erialadest, laiendage silmaringi, et edasistes valikutes oleks minimaalselt eksimusi. Valmistuge elus toimetulekuks. Üliõpilasaastad on elu põnevaim aeg, seda ei tohi raisku lasta- valige prioriteedid, keskenduge, olge hooliv ja elage täiel rinnal. Säilitage uudishimu avastades üha uusi teadmisi, avardage enda arengukeskkonda. Teadmisi peate ise omandama, ülikool on selleks loonud eeldused- saage haritlasteks. Vilistlased on ülikooli peegel. Omandatud teadmistest ja oskustest kujunenud kogemuste rakendus näitab meie küpsust. Päris küpseks ei saa me kunagi, me õpime kogu elu. Austame ülikooli traditsioone, panustame õpeprotsessi, innustame noori, arendame tehnikakultuuri. Inseneride järelkasv on meie esmane ülesanne, inseneeria on riigi julgeoleku ja kultuuri kestlikkuse tagaja.”

Arvi Hamburg on saanud veel hulga teisi tunnustusi, millede kõrvale Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu ja Tehnikaülikooli tunnustus on väikeseks, kuid tähendusrikkaks täienduseks:   

2006 Valgetäht IV järgu teenetemärk
2020 Eesti Inseneride Liidu aastainsener ja auliige
2019 Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedal “Mente et Manu” 
2023 Eesti, Läti ja Leedu teaduste Akadeemiate tänumedal