10. juunil toimus Energiatehnoloogia instituudis keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia eriala (EACB) bakalaureusetööde kaitsmine, kus tudengid esitlesid oma uurimistulemusi ning praktilisi erialaseid lahendusi erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtete probleemidele. Lõputööde fookuses olid ressursside väärindamine, keskkonnamõjude vähendamine ning energiasüsteemide tõhustamine.
Hanna-Liisa Aava uuris ioonsete ühendite selektiivset ekstraheerimist Jordaania põlevkivituhkade näitel, Arthur Bergvald käsitles kaugenergia võrgu kadude hindamist linnakeskkonnas ning Nora Eensalu analüüsis maismaa tuulikute olelusringi. Andreas Jakobson uuris soojusülekannet tsirkuleeriva keevkihiga katlas ning Elle Nora Kalind keskendus haruldaste muldmetallide leostamisele tööstuslikest tuhkadest.
Keemiatehnoloogia ja materjaliteaduse valdkonnas käsitles Elisabet Karro vee ja naatriumi katioonide mõju prootilistele ioonsetele vedelikele ning Elys-Anette Soidla ioonsete vedelike sidumist süsinikmaterjalide pooridesse. Diandra Tubli uuris prootiliste ioonsete vedelike ülekandeomadusi. Keskkonnaohtlike ainete temaatikat käsitlesid Karmen Kern, kes analüüsis püsivaid orgaanilisi saasteaineid elektroonikaromudes, ning Dmitri Pjatajev, kes uuris nende leidumist romusõidukites.
Energia- ja keskkonnatehnoloogia rakenduslikke küsimusi käsitlesid Aleksandr Kütt, kes uuris kaugkütte soojuskambrite metallkonstruktsioonide säilitamist, ning Pavel Morozyuk, kelle töö keskendus absorptsiooni rakendamisele energiatehnoloogias. Kirke Rannas analüüsis emissioonide kaardistamise olulisust Utilitas Eesti AS põletusseadmete näitel ning Artur Voilenko uuris kõrglahutuslike meteoroloogiliste andmete kasutamist TalTechi SOLYS 2 ilmajaama näitel.
Biomassi ja materjalide väärindamise teemadel keskendus Tuuli Randmäe kaaliumiühenditega aktiveeritud biomassi ja biosöe rakenduspotentsiaalile vesiniku adsorbendina, Kadri-Liis Salupõld biomassi koostise mõjule biosöe omadustele ning Karolina Toding tööstuslike tuhkade kasutamisele tsemendi lisandina. Kristjan Uustalu uuris happe doosi mõju haruldaste muldmetallide, raua ja fluori eraldamisele Eesti fosforiidi leostuslahustest.
Palju õnne kõigile värsketele bakalaureusekraadi omanikele! Ootame teid ikka ülikooli tagasi, nii magistriõppesse kui ka uutele tudengitele kogemusi jagama!
