Esmalt pani ta kirja elektrit kasutavad suuremad seadmed ning tutvus, mitu eurot kulutab külmik või sisse jäetud arvuti. Soovituseks on hoida külmkapp vähem täis ja öösel lülitada arvuti välja.  

Selgus, et üks suurimaid energiaröövleid oli boiler. „Kuna meie peres ei kulu vett väga palju, et 200L boiler saaks pidevalt tühjaks, siis esimeseks sammuks sai boileri tööle seadistamine 2x nädalas. Vesi on kraanist ikka sama kuum, aga arve üle 10% madalam,“ räägib Lorenz. 

Ka põrandakütte ja õhk-vesi soojuspumba seadistamine paar kraadi alla andis hüppelise kasu. Lorenzi sõnul oli hüpe oli nii suur, et sellega säästis aastas kokku üle 400 EUR. „Samamoodi vaatan 2x aastas üle elektri liintasu paketi, sest talvel on kulud kõrgemad kui suvel, millal päikesepaneelid osa kulust aitavad tasuda. Väike klikk internetis andis 150 EUR kasu aastas,“ räägib ta. 

Ta lisab, et nutikate andurite abil mängis ta ka parema börsihinna ajal elektri tarbimisega ning erinevates tubades erineva temperatuuriga öösel ja päeval, aga selgus, et selline pidev ärevus meenutas enam finantsturgudel mängimist, millest suurt kasu tegelikult oodata ei ole. „Seega fikseerisin elektrihinna 7 aastaks ja magan lihtsalt öösiti paremini soojema teki all jahedamas toas.“ 

„Energiaaudit ja väikesed sammud on loonud olukorra, kus 5 aastat tagasi maksin 50% madalama elektrihinna juures täpselt sama summa elektrile kui maksan täna,“ võtab ta kokku.