Eesti vajab rohkem insenere ning riik on õigustatult seadnud nende koolitamise prioriteediks. Kuid tänane riigieelarve otsus määrab, kui palju häid insenere on meil viie ja kümne aasta pärast. Kui riik tahab rohkem insenere, peab ta rahastama ka nende kvaliteetset õpet.

Inseneriõpe vajab laboreid, seadmeid, tarkvara, praktilist tööd ja juhendamist. Vastuvõttu saab suurendada ühe otsusega, kuid õppeks vajalikku võimekust üleöö ei loo. Seepärast ei saa insenerihariduse rahastamist vaadata ainult järgmise aasta kulureana.

Inseneride puudus piirab Eesti arengut

OSKA tööjõuprognoosid näitavad, et Eesti tööturg vajab igal aastal tuhandeid uusi tehnika-, tootmis- ja ehitusvaldkonna spetsialiste. Praeguste hinnangute järgi katab inseneeria koolituspakkumine vähemalt 2030. aastani suuresti tööturult lahkujate asendusvajaduse. Kuid sellest ei piisa Eesti majanduse ja tehnoloogia arenguks. Eesti peab kasvatama tootlikkust, automatiseerima tööstust, arendama kaitsetööstust, uuendama energiasüsteeme ja võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid. Kõik see vajab inimesi, kes oskavad neid lahendusi projekteerida, ehitada ja kasutada.

Eesti tööjõu tootlikkus hõivatu kohta oli 2025. aastal 77,2 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, „Eesti 2035“ eesmärk on 110%. Seda vahet ei vähenda üksnes töötundide lisamisega. Tootlikkuse kasv eeldab tehnoloogiat, automatiseerimist ja inimesi, kes oskavad neid lahendusi luua ja rakendada.

Eriti oluline on see kahaneva rahvaarvuga Eestis. Me ei saa loota, et tuleviku majanduskasvu toob suurem töötajate arv. Kui töötegijaid on vähem, peab ühe inimese töö looma rohkem väärtust. Inseneriharidusse investeerimine on seega investeering Eesti võimesse tulevikus väiksema tööjõuga hakkama saada.

Praegu on võimalus, mis ei jää kestma

Rahastamisotsuse muudab kiireloomuliseks demograafia. Praegu jõuavad kõrgkooliikka viimaste aastakümnete ühed suuremad põlvkonnad. 2008. aastal sündis Eestis 16 028 last, 2025. aastal aga vaid 9240. Seega on just praegu võimalus tuua suhteliselt suurtest noorte põlvkondadest rohkem inimesi inseneeriasse. 

Tänased tudengid jõuavad tööturule ajal, mil Eestis on töötegijaid järjest vähem. See tähendab, et majanduse areng sõltub üha enam iga töötaja tootlikkusest ning oskusest tehnoloogiat luua ja rakendada. 

Vastuvõttu ei saa kasvatada kvaliteedi arvelt

Inseneriks ei õpita ainult loengusaalis. Tulevane insener peab saama katsetada materjalide tugevust, kasutada mõõte- ja tootmisseadmeid, projekteerida, ehitada prototüüpe ning kontrollida, kas loodud lahendus töötab ka päriselus.

Saja tudengiga loengusse saab teatud piirini toole juurde panna. Kahekümne tudengiga laborisse ei saa lihtsalt kümmet inimest lisada, kui töökohti ja seadmeid jätkub kahekümnele. Suurem vastuvõtt tähendab seetõttu rohkem laborikohti, seadmeid ja juhendamist.

Seda peab arvestama ka rahastamine. Näiteks Soomes rahastatakse praktilist õpet sisaldavat inseneriharidust koefitsiendiga 1,75, samal ajal kui praktilise osata õppe koefitsient on 1,0. Taanis on vastav inseneeria koefitsient isegi 2,1 ja Portugalis 2,4.

Küsimus ei ole inseneeriale eelise andmises. Kui riik vajab insenere juurde, tuleb arvestada nende koolitamise tegeliku maksumusega. Vastasel juhul kasvab tudengite arv kiiremini kui võimalused neid kvaliteetselt õpetada. Seda ei saa endale lubada ei ülikool ega riik. Me kõik eeldame, et silda, energiasüsteemi, hoonet või tootmisliini kavandav insener on lisaks loengusaalis kuulamisele saanud oma teoreetilisi teadmisi saanud ka praktikas harjutada.

Ka tehisintellekt ei tee inseneriharidust odavamaks, sest see ei asenda füüsilist maailma. Tulevane insener peab oskama tehisaru abil projekteerida ja analüüsida, kuid samavõrd oluline on oskus hinnata, kas tehnoloogia pakutud lahendus päriselt töötab. Sild peab kandma, energiasüsteem toimima ja tootmisliin olema ohutu sõltumata sellest, millise töövahendiga need projekteeriti.

Prioriteet peab kajastuma riigieelarves

Riigieelarve võimalused on piiratud ning raha vajavad korraga riigikaitse, tervishoid, haridus ja teised valdkonnad. Seda enam tuleb küsida, millised tänased investeeringud aitavad Eestil viie, kümne ja kahekümne aasta pärast rohkem väärtust luua.

Insenerihariduse piisav rahastamine ei ole ühe ülikooli või teaduskonna soov eelarvet suurendada. Riik on ise otsustanud, et Eesti vajab rohkem insenere. See eesmärk peab kajastuma ka eelarves.

Praegu langevad kokku kolm olulist eeldust: inseneride vajadus on juba suur, riik on seadnud inseneeria prioriteediks ning kõrgkooliikka on jõudnud viimaste aastakümnete ühed suuremad põlvkonnad. See annab Eestile võimaluse kasvatada inseneride järelkasvu ajal, mil seda on hädasti vaja.

Seda võimalust ei tohi kasutamata jätta. Riigieelarve tehakse üheks aastaks, kuid tänane otsus kujundab Eesti inseneride järelkasvu järgmistel kümnenditel. Kui tahame, et Eestis oleks viie, kümne ja kahekümne aasta pärast piisavalt häid insenere, tuleb praegu tagada tänastele noortele võimalus saada kvaliteetne inseneriharidus.

Artikkel ilmus algselt Äripäevas.