29. oktoobril tähistas TalTechi Eesti Mereakadeemia oma 107. aastapäeva. Pidulikul aktusel anti üle kolm mereakadeemia teenetemärki ning tunnustati kuues kategoorias töötajaid, vilistlasi ja koostööpartnereid. Tänavuste tunnustatute seas on nii aastakümneid merendusspetsialiste koolitanud õppejõude kui ka teadlasi, noori eestvedajaid ja inimesi, kes aitavad mereharidusel jõuda järgmise põlvkonnani.
107 aasta jooksul on Eesti merehariduses muutunud palju – õppeasutuste nimed ja asukohad, meresõidutehnoloogia ning merendusspetsialistidelt oodatavad teadmised ja oskused. Üks on aga jäänud samaks: vajadus inimeste järele, kes tunnevad oma eriala, oskavad vastutust võtta ja kelle teadmistele saab merel kindel olla.
Just sellele juhtis aastapäevakõnes tähelepanu Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger.
„Läbi kõige selle on püsinud üks ülesanne: anda Eestile inimesed, kes tunnevad merd, oskavad oma tööd ja kelle peale saab kindel olla,“ sõnas Leiger.
Direktor rõhutas ka, et mereakadeemia tugevus peitub inimestes, kelle töö ei pruugi alati esiplaanile jõuda. Iga toimunud loengu, korraldatud praktika, töötava simulaatori ja õigel ajal saadud vastuse taga on kellegi teadmised, aeg ja pühendumus. Aastapäev on seetõttu võimalus märgata nii silmapaistvaid saavutusi kui ka igapäevast tööd, mis aitab mereakadeemial toimida ja areneda.
Mereakadeemia teenetemärgid pälvisid Anatoli Alop, Tõnis Keridan ja Tauri Roosipuu
Aastapäeva üks pidulikumaid hetki oli Eesti Mereakadeemia teenetemärkide üleandmine kolmele inimesele, kelle panus mereharidusse ja Eesti merenduse arengusse on olnud märkimisväärne.
Anatoli Alopile omistati Eesti Mereakadeemia teenetemärk nr 47 pikaajalise ja silmapaistva panuse eest mereakadeemia õppe- ja arendustegevusse, mereõiguse õpetamisse ning merendusspetsialistide koolitamisse.
Alop on mereakadeemiaga seotud olnud aastakümneid, töötades nii professori, õppeprorektori kui ka programmijuhina. Tema eestvedamisel on arendatud merendusalast kõrgharidust, sealhulgas Eesti esimest merenduse magistriõppekava. Pikaajalise õppejõu ja hariduselu kujundajana on ta aidanud luua võimalusi merendusspetsialistidel oma teadmisi täiendada ning omandada kõrgharidust ka meretöö kõrvalt.
Tõnis Keridan pälvis teenetemärgi nr 48 pikaajalise panuse eest laevamehaanikute koolitamisse ja praktilisse väljaõppesse.
Keridani tööelu on olnud tihedalt seotud laevade ja nende tehniliste süsteemidega. Enne mereakadeemiasse tööle asumist töötas ta aastakümneid merel mehaanikuna ja vanemmehaanikuna. Aastatel 2006–2026 juhtis ta mereakadeemia diiseljõuseadmete ja remondilaboratooriumi, kus tema teadmised ja praktiline kogemus jõudsid tulevaste laevamehaanikuteni. Tema panus on ehe näide sellest, kui oluline on merehariduses side tegeliku meretöö ja õppetöö vahel.
Tauri Roosipuule omistati teenetemärk nr 49 silmapaistva panuse eest mereakadeemia arengusse, Eesti merekeele ja -kultuuri edendamisse, merendusteadmiste levitamisse ning meresõiduohutuse parandamisse.
Mereakadeemia laevajuhtimise ja merenduse magistriõppe cum laude lõpetanud Roosipuu on panustanud oma alma mater'i arengusse mitmes rollis ning tegutseb ka külalisõppejõuna. Tema põhitöö on seotud laevaõnnetuste uurimisega Ohutusjuurdluse Keskuses. Roosipuu eestvedamisel viidi 2025. aasta detsembris lõpule enam kui viis aastat kestnud parvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude esialgse hindamise projekt. Lisaks on ta aktiivselt kaasa aidanud Eesti merekeele ja merenduskultuuri hoidmisele.
Kolme teenetemärgi laureaadi tegevusvaldkonnad on erinevad, kuid neid ühendab pühendumus merendusalaste teadmiste arendamisele, rakendamisele ja edasiandmisele.
Aastapäeval tõsteti esile kuus silmapaistvat panustajat
Lisaks teenetemärkidele anti üle mereakadeemia iga-aastased tunnustused kuues kategoorias. Laureaatide seas oli nii akadeemia igapäevase toimimise eest seisvaid kolleege kui ka teaduse, merenduspoliitika ja järelkasvu edendajaid.
Aasta „Tormivari“ tunnustuse pälvis Eesti Mereakadeemia õppekeskus. Õppekeskuse meeskond on igapäevaselt toeks tudengitele, õppejõududele, programmijuhtidele ja kolleegidele. Nende poole pöördutakse nii õppetööd puudutavate küsimuste kui ka keerulisemate muredega, teades, et alati leitakse aega kuulamiseks ja lahenduste otsimiseks. Tunnustus väärtustab just seda sageli märkamatuks jäävat tööd, tänu millele saavad teised oma ülesannetele keskenduda.
Aasta „Purjede Puhuja“ tiitli sai Mati Kirikal, kelle ettevõtlikkus ja uuendusmeelsus on aidanud õppetööd arendada. Kirikal oli üks esimesi, kes töötas välja uutele pädevusnõuetele vastava õppeaine. Kolleegid hindavad tema valmisolekut uute lahendustega kaasa minna, muutusi ellu viia ning teisi nende rakendamisel toetada. Tema tegevus näitab, et õppetöö uuendamine ei tähenda alati suuri tehnoloogilisi läbimurdeid, vaid sageli järjepidevat soovi teha oma tööd paremini.
Aasta „Horisondi Avardaja“ tunnustuse pälvis Deniece Melissa Aiken, kes on lühikese ajaga andnud märkimisväärse panuse mereakadeemia rahvusvahelisse teadustegevusse. Alates 2024. aasta sügisest mereakadeemias töötanud Aiken on avaldanud arvukalt kõrgetasemelisi teadusartikleid, osalenud rahvusvahelistes projektides ning olnud edukas uue teadusrahastuse taotlemisel. Lisaks õpetab ta magistrante, juhendab doktorante ja aitab luua rahvusvahelisi koostöösidemeid. Kolleegid tõstavad esile ka tema abivalmidust ja valmisolekut teiste teadustöösse panustada.
Aasta „Lainelööja“ tiitli pälvis Jaak Viilipus, kes lõpetas mereakadeemia magistriõppe 2024. aastal ning on seejärel aktiivselt panustanud Eesti merenduspoliitika kujundamisse. Merendusklastri tegevust eest vedav Viilipus on jätkanud õpinguid doktoriõppes. Tema senine tegevus näitab, kuidas mereakadeemias omandatud teadmised võivad anda tõuke laiematele muutustele kogu merendussektoris.
„Mereakadeemia Majakaks“ nimetati Kalle Kärner, kelle tegevus on aidanud tuua merehariduse tagasi Orissaarde. Tema enda meretee algas Orissaare mereklassist, jätkus Eesti Mereakadeemias ning viis kapteniametini. Nüüd on ta toonud oma teadmised ja kogemused tagasi sinna, kust kõik alguse sai. Kärneri eestvedamisel on Orissaares taaselustatud merendusõpe, mis võimaldab noortel juba gümnaasiumis erialaga tutvuda. Nii aitab ta hoida elus kohalikku merendustraditsiooni ja kasvatada Eesti merendusele uut järelkasvu.
Aasta „Mere(akadeemia) Sõbra“ tunnustuse sai Vahur Ausmees, kes on külalislektori ja koostööpartnerina aidanud kaasa mereakadeemia õppetöö arendamisele. Tema algatusel on sündinud idee kujundada simulaatorite kasutamisega seotud spetsialistide kohtumistest püsiv koostööring. Selle eesmärk on soodustada kogemuste ja parimate praktikate jagamist ning arendada simulaatorõpet koostöös valdkonna ekspertidega. Ausmehe puhul hinnatakse eelkõige valmisolekut viia head mõtted praktiliste lahendusteni.
Mereakadeemia inimeste saavutused on pälvinud tunnustust ka laiemalt
Aastapäeval meenutati ka neid mereakadeemia töötajaid ja koostööpartnereid, kelle tegevust on eelmisest sünnipäevast alates tunnustatud TalTechi tasandil.
TalTechi 2025. aasta parima teadlase tunnustusele nomineeriti professor Ulla Tapaninen, kelle teadustöö keskendub muu hulgas meretranspordi dekarboniseerimisele ja sadamate kestlikkusele. Professor Pentti Kujala oli kaasautor teadusartiklile, mis käsitleb intelligentseid otsustustoe meetodeid laevade kokkupõrgete ja madalikule sõitude ennetamiseks ning nomineeriti TalTechi parimate teadusartiklite tunnustamisele. Artikkel kuulub inseneriteaduste enimtsiteeritud ühe protsendi hulka.
TalTechi aasta õppejõu 2025 tiitli pälvis mereakadeemia vanemlektor ja taristukeskuse juhataja Jarmo Kõster, kelle õpetamist hindavad tudengid eelkõige merelootsina omandatud praktiliste kogemuste ja selge õpetamisviisi tõttu. Õppejõud Loore Karja ja Eduard Brindfeldt pälvisid tudengitelt hõbemärgi „Fidelis Professor“.
Mereakadeemia taristukeskuse instruktor Ringo Liepkalns sai TalTechi kuldmärgi 25 järjestikuse tööaasta eest ning mereakadeemia endine nõunik Andres Lipstok pälvis pikaajalise panuse eest ülikooli arengusse TalTechi Mente et Manu teenetemedali.
Need tunnustused kinnitavad, et mereakadeemia inimeste töö mõju ulatub oma õppeasutusest kaugemale – nii rahvusvahelisse teadusesse, merendussektorisse kui ka kogu ülikooli arengusse.
107 aastat mereharidust – pilk tulevikku
Aastapäev oli ühtlasi võimalus vaadata mereakadeemia järgmistele aastatele. Direktor Roomet Leiger tõi oma kõnes rõõmustava arenguna esile tudengite arvu kasvu, mis näitab noorte huvi merehariduse ja merendusega seotud tulevikuvõimaluste vastu.
Merendusvaldkond on samal ajal kiiresti muutumas. Uued kütused ja energialahendused, automatiseerimine, tehisintellekt ning kaugjuhitavad ja autonoomsed süsteemid seavad merendusspetsialistide ette uusi ülesandeid. Mereakadeemia roll on tagada, et tehnoloogilise arenguga käiksid kaasas tugev erialane ettevalmistus, praktilised oskused ja ohutuskultuur.
Tulevaste merendusspetsialistide toetamisel on oluline koht ka „Tuleviku lainelööjate“ stipendiumifondil, mille kaudu saavad vilistlased, ettevõtted ja teised toetajad panustada tudengite arengusse. Fondi esimesed stipendiaadid on oma tunnustuse juba saanud ning algatus jätkub.
Aastapäevakõnes rõhutas Leiger, et mereakadeemia tulevik sõltub nii teadlikest valikutest, koostööst kui ka inimestest, kes on valmis oma teadmisi jagama ja uusi ideid ellu viima.
„Hoiame oma ambitsiooni. Hoiame kokkuleppeid. Ja hoiame üksteist,“ võttis direktor kokku põhimõtted, millele mereakadeemia saab ka edaspidi toetuda.
107 aasta pikkune merehariduse traditsioon on kujunenud tänu põlvkondadele, kes on pidanud oluliseks oma teadmisi ja kogemusi edasi anda. Tänavused tunnustused näitasid, et see järjepidevus elab edasi nii õpperuumides, laborites, teadusprojektides kui ka merel.