Mais kogunes Rakvere endisesse kirikusse rajatud Ukuaru muusikamajja üle 250 tööstusjuhi ja eksperdi, et kaheteistkümnendat korda toimuval Eesti tööstuskonverentsil arutada, kuhu liigub tootmine. Eesti eksporditulu tuleb valdavalt töötleva tööstuse sektorist ja selle heaolu mõjutab kogu riigi heaolu. Konverentsi pealkiri „Industry 5.0“ andis tooni: pärast aastatepikkust automatiseerimise juttu tõsteti taas keskmesse inimene, kuigi ka robotvähemus oli esindatud – Virumaa kolledži robothumanoidi ja robotkoeraga. Süsinikujalajälje vähendamiseks viisid ja tõid konverentsile osalejaid Tallinnast ja Tartust ka tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE bussid. Päev tõestas, et Eesti tööstuse edulood ei sünni üksnes masinatest, vaid andmete, julguse ja oskuslike inimeste koosmõjust.
Edulood: andmed muudavad tootmist
Selge sõnumi andis Võrumaa liimpuitkomponentide tootja Barrus, kes sel aastal sai Äripäevalt aasta tehase tunnustuse. Tegevjuht Martti Kork tõdes, et puhtast automatiseerimisest enam ei piisa: ettevõte on investeerinud ligi 35 miljonit eurot tehnoloogiasse ja 3,5 miljonit digitaliseerimisse, kuid järgmise hüppe annavad andmed. Ligi miljonist aastas skännitavast palgist sünnib 200 miljonit andmeühikut ning nende sidumine kasvukoha mullastikuga võib parandada kasutuskõlbliku toodangu osakaalu kuni 10%, kusjuures Barruse tootmismahus tähendab iga protsent ligi miljonit eurot. Sama oluline on inimene: tööjõu voolavus on langenud 35 protsendilt 4–5 protsendile ja tehase andmetiim kasvanud ühelt inimeselt viieni.
Rakvere JELD-WEN Eesti tehase juht Artur Ševtšuk näitas, kuidas väärtusahelas tõusta. Ta selgitas, et kõige vähem teenib tootja, kes valmistab vaid kellegi teise jooniste järgi; rohkem see, kes toote ise välja arendab, ning enim oma brändi, kliendisuhete ja müügivõrgu omanik. Rahvusvahelise kontserni sees konkureeritakse usalduse pärast. Rakvere üksuse tarnetäpsus on tõusnud 2018. aasta 66 protsendilt tänavu 99,8 protsendini, mis on toonud tehasele suurema otsustusõiguse ja uusi tooteid. „Investeeringud tulevad ainult siis, kui sul on mandaat,“ sõnas ta.
Sama püüdlus – tõusta väärtusahelas allhankijast kõrgemale – kõlas ka paneeldiskussioonis. ETS NORDi asutaja Urmas Hiie kirjeldas teekonda allhankijast oma brändi omanikuks, Orkla Eesti juht Kaido Kaare tõi näiteks Kalevi
innovatsioonitahvli, kust võrsunud Kirju Koera komm tegi esimese aastaga miljon eurot käivet. ABB, Hekoteki ja teiste juhid jäid ühele meelele: Eesti tugevus pole masstootmine, vaid nutikus ja kiirus – rätsepaülikond, mitte konveiertoode. Hekoteki „5G Timber“ europrojekt ning ABB inseneeria meistriklass näitasid, et selle taga seisab tihe koostöö TalTechiga.
Päeva teises pooles rõhutas konverentsi välisesineja EFESO peakonsultant Antti Rantanen, et tehisintellekti (TI) tasub esmalt rakendada selles tootmis- või väärtusahela lülis, kus ettevõttel on suurimad kaod, ning et edu sünnib TI ja tootmistehnika tipptaseme koosmõjust. Tsenteri arendusspetsialist Erkki Naaris meenutas tabavalt, et „robot ei paranda katkist protsessi, vaid võimendab seda“. TalTechi doktorant-nooremteadur Shaymaa Mamdouh Khalil tuletas näidete varal meelde, et tööstusest on tänaseks saanud küberrünnakute sihtmärk number üks.
Tudengipaneel kiirenditest ja piduritest
Konverentsi lõpetas esmakordselt tudengipaneel. Pealkirja „Tööstuse kiirendid ja pidurid“ all arutlesid TalTechi tudengid Brenda Pent (Eleringi projektijuht), Liisbeth Tatter (GPV protsessiinsener) ja Harry Aus (Formula Student Team Tallinn kapten) ning Eesti Maaülikooli tudeng Kristjan Hordo (Solaride’i mehaanikatiimi juht).
Noored olid otsekohesed. Praktika peab olema tasustatud, muidu ei jõua noor ettevõtteni, rõhutas Kristjan. Investeerimisjulgust pärsib nende hinnangul maailma ebakindlus ja kohati harjumus vanade lahendustega, kuigi panelistid tunnistasid rõõmsameelselt, et asi pole vanuses, vaid valmiduses uut vastu võtta. Noore inimese panus on värske energia, hulljulgus ja ülikoolist kaasa toodud uued oskused. Virumaa kui tulevase innovatsioonikeskme kohta arvasid nad, et potentsiaali on laiemalt üle Eesti ning seda tasub pigem hajutada.
Küsimusele, kuidas noori inseneeria juurde tuua, vastasid panelistid üksmeelselt: tuleb näidata, mitte üksnes rääkida. Avatud tehaste päevad ja tudengiorganisatsioonid teevad selle töö suuresti ära – tudengivormel Formula Student ja Solaride on andnud nii esmase insenerikogemuse kui ka ajendanud looma uusi hargettevõtteid. Eesti tööstusele soovisid noored ühte: rohkem julgust!
Sümboolselt pärjati konverentsil tööstuse kiirendi 2026 tiitliga Avatud Tehaste Päeva – Inseneriakadeemia algatust , mis toob noored tehastesse ja millest võtab osa ligi protsent Eesti elanikkonnast. Just tänapäevase, nutika tööstuse näitamine noortele ongi ehk kõige kindlam viis tagada, et edulugusid jätkuks ka kümne aasta pärast.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.