Kuidas teed tavaliselt oma ostuotsused, mida osta, kust osta, kas uuena või kasutatuna ja kas tegelikult on üldse vaja osta? 

Mida kauem oled elanud, seda suurem on tõenäosus, et vajalikud asjad on juba suures osas ostetud. Sageli on need ostetud ka kellegi teise poolt – võib vist öelda, et enamikes majapidamistes jääb midagi üle. Nii olen oma kodu jaoks vajalikke esemeid saanud näiteks vanavanematekodust või sõpradelt, aga ka teise ringi poodidest (Uuskasutuskeskus, Humana, Facebook Marketplace). See on ka põhjus, miks näen suurt väärtust kvaliteetsetel ning kauakestvatel asjadel, mida saab mõnikord edasi anda ka põlvest põlve.  

Märkan, et vajan uusi asju üha harvem ning pigem olemasoleva remontimiseks või parandamiseks. Liiga palju tähelepanu ja hoolt vajavaid asju mu ümber tekitab pigem stressi kui heaolu ning viimastel aastatel olen püüelnud minimalismi poole, leides uut kodu juba hangitud esemetele, mis minu jaoks kasutust ei leia või olulist väärtust ei oma.  

Oma olulisimad ostuotsused teen hoopis toidupoes. Olen juba aastaid toitunud taimselt, mis viib minu toidu jalajälje üsna minimaalseks. See on nõudnud mõtlemist, aga on kokkuvõttes mõjunud positiivselt nii rahakotile kui ka südametunnistusele. 

Mida oled võitnud tänu sellele, et mõtled oma ostuotsused põhjalikult läbi?  

Mulle armsa vanaema lahkumise järel temast järele jäänud asju läbi vaadates sain mitmete ilusate esemete näol täiendust oma riidekapile. Kannan neid rõivad suure uhkuse ja armastusega, samas imestades nende kvaliteedi üle. Regulaarset kandmist leiab ka paar mu enda põhikoolis õmmeldud kleiti, mis pärast 20+ aastat on ikka sama vahvad.  

Toiduvalikute puhul saan ette planeerides soetada kvaliteetseid kauasäilivaid toiduaineid sooduskampaaniate ajal, mis vähendab vajadust sagedasteks poekülastusteks ning sellega ka impulssoste. Pean suurimateks võitudeks rahasäästu, mis võimaldab mul teha kvaliteetsemaid ostusid seal, kus need on möödapääsmatud, ning investeerida rohkem endasse läbi kogemuste ja elamuste.  

Paljud inimesed tunnevad ostlemisest ja uutest asjadest lihtsalt rõõmu. Kuidas see sind ei meelita? 

Olen märganud, et asjad ise mind rõõmsaks ei tee. Mõnikord võib meid rõõmustada neile antud tähendus, aga tänane mina väärtustab palju kõrgemalt kogemusi, mida saan lähedastega koos tegutsemisest või lihtsalt olemisest. On mõnus juua hommikukohvi kaunist kruusist, aga on erakordne, kui see kruus on keraamikaringis sõprade seltskonnas sinu enda sõrmedega voolitud. On armas saada kingiks kimp roose, aga on hindamatu väärtusega käia lähedasega suvisel loodusrajal ning korjata üheskoos punt põllulilli. On väga nauditav süüa maitsvat kaneelisaia, aga on uskumatult rahuldustpakkuv õppida teiste huvilistega koos neid küpsetisi ise tegema. Küsin endalt tihti, kas ja miks mul on seda ostu täna vaja teha. Ehk on mul lihtsalt vaja teha trenni või saada lähedaselt üks soe kallistus? 

Anna üks hea soovitus, kuhu poole joosta, kui tuleb tahtmine osta mõni uus (ja võibolla kasutu) asi. 

Jooksmine ei ole halb mõte! Sport aitab soovitud dopamiin kätte saada ja annab ka aega natuke järele mõelda.  

Minu reegel on oodata 48 tundi. Selle ajaga jõuab nii unustada kui ka paremaid lahendusi leida. See võimaldab vajadusel teha ka turuanalüüsi ning võrrelda erinevaid alternatiive: laenata või osta järelturult. 

Vähem uusi oste on kahtlemata hea samm kestlikuma planeedi suunas, aga ära ei tohiks unustada ka nende toodete-teenuste jälge, mida paratamatult tarbima peame (toit, küte-elekter, transport).