5. juunil toimunud Energiatehnoloogia instituudi magistritööde kaitsmisel astus hindamiskomisjoni ette kaksteist energiatehnoloogia ja soojusenergeetika eriala tudengit, kelle uurimistööd pälvisid tunnustust oma sisukuse, rakendusliku väärtuse ja ajakohasuse poolest. Komisjon tõstis esile tööde tugevat seotust reaalse energiasüsteemi vajadustega ning nende panust valdkonna arengusse. Tudengite uurimistööde fookuses olid energiasüsteemide moderniseerimine, taastuvenergia kasutuselevõtt, tööstusprotsesside tõhustamine ning keskkonnamõjude hindamine.
Magistrantide töödes käsitleti muu hulgas fossiilkütusel töötavate elektrijaamade uute kasutusvõimaluste leidmist, ressursside väärindamist ning keskkonnahoidu. Aleksandr Embrich uuris olemasolevate keevkihtelektrijaamade moderniseerimist kõrge temperatuurseks soojussalvestussüsteemiks. Nicole Lavinia Gleeson keskendus põlevkivitööstuse jääkide väärindamisele ning Elisabeth Kangro haruldaste muldmetallide leostumisele põlevkivi aheraine fraktsioonidest. Linnaliste energialahenduste arendamist käsitles Kristian Kirs, kes analüüsis väikeste kaugküttevõrkude üleminekut taastuvenergiale Tallinnas.
Tööstuslike protsesside ja energiatõhususe teemadel uuris Aneta Kõiva jahutuslahenduste tehnilis-majanduslikku sobivust värvi- ja lakitööstuses ning Birgit-Lume Paju Eesti kaugküttesektori primaarenergia- ja kaalumistegureid. Keskkonnamõju ja mõõtemetoodikate usaldusväärsust käsitlesid Helen Puškin, kes uuris põletusseadmete heitmete hindamise meetodeid Eestis, ning Ella Maria Raud, kes keskendus kroom (VI) redutseerimise kineetikale ja mõõtesüsteemi valideerimisele.
Energia tootmise ja uute tehnoloogiate valdkonda panustas Kristo Tarkmeel biomassi ja põlevkivi keemilise ringgaasistamise optimeerimisega. Sten Erik Tuuleveski uuris Nordikumi-Baltikumi vesinikukoridori initsiatiivi võimalusi Eestis, Magnar Vainumäe mõõtis Eesti levinumate ahjutüüpide saasteainete eriheitmeid ning Anna-Liisa Virro töötas välja metoodika energia- ja ressursiauditite andmete kasutamiseks saetööstuse sektorianalüüsis.
Kõik lõpetajad omandavad lisaks magistrikraadile ka soojusenergeetikainseneri 7. taseme esmase kutse, mis kinnitab nende valmisolekut töötada inseneridena kiiresti arenevas energiatehnoloogia valdkonnas.
