Foto: Erakogu

Elektroonikajäätmete ringlussevõtt võib tunduda ammulahendatud probleemina: vana seade purustatakse, metallid eraldatakse ja suunatakse uuesti kasutusse. Tegelikult leidub hulgaliselt e-jäätmeid, mille sorteerimine on keeruline ja töötlemine seetõttu väheatraktiivne.

Just sellistele materjalidele keskendub Eesti iduettevõte ImpactPCB. „Väärtuslikuma elektroonikajäätme võtaks iga jäätmekäitleja hea meelega vastu. Meie väljakutse on tegeleda just materjalidega, mida teised väga töödelda ei soovi,“ ütleb ettevõtte kaasasutaja Artur Klauson.

ImpactPCB tehnoloogia põhineb materjalide valikulisel purustamisel ja eraldamisel. Eesmärk on saada e-jäätmetest võimalikult puhtad materjalivood, mida saab edasi ringlusse võtta. Klausoni sõnul suudab ettevõtte liin praegu töödelda tunnis ligikaudu kaks tonni alumiinium- ja terasdetaile.

Juhuslik kohtumine võrgustikuga viis idee paberilt tehasesse

ImpactPCB tehnoloogia juured ulatuvad aastakümnete taha. Artur Klausoni vanaema Bella Šagarova töötas laborijuhatajana teadus-tootmiskoondises Desintegraator ning tegeles desintegraatorite ja mineraalide töötlemise tehnoloogiate arendamisega. Sama valdkonnaga on tegelenud ka Arturi vend, professor Deniss Klauson. Nii oli perekonnas olemas nii tehnoloogia kui ka aastatega kogunenud teadmised materjalide töötlemisest.

Artur Klauson õppis Rootsis Chalmersi Tehnikaülikoolis mehaanikainseneriks. Seal puutus ta lähemalt kokku ringmajanduse ja materjalide taaskasutamisega ning hakkas uurima, kuidas saaks perekonnas kogunenud teadmisi rakendada elektroonikajäätmete töötlemisel. E-jäätmete töötlemise võimalusi käsitles ta ka oma lõputöös.

Järgmine samm tuli koroonapandeemia ajal üsna juhuslikult. „Ma leidsin EIT RawMaterialsi juhuslikult Instagramist. Mulle tuli ette häkatoni reklaam. Tavaliselt ma nendel väga ei käinud, aga sel päeval mõtlesin, et miks mitte proovida.“

Koos kursusekaaslasega osales Klauson EIT RawMaterialsi korraldatud häkatonil, kus otsiti lahendusi jäätmetega seotud probleemidele. Nende idee võitis ning avas võimaluse seda edasi arendada ja katsetada, kas sellest võiks saada tööstuses kasutatav lahendus.

EIT RawMaterialsi kaudu jõudis meeskond rahvusvahelisse projekti, mille teaduspartneriks valiti mitme ülikooli seast TalTech. Jätkuprojekti käigus arendas ImpactPCB edasi tehnoloogiat, mis aitab elektroonikajäätmete töötlemisel eri metalle üksteisest eraldada. Rajati piloottehas, mis on saanud tegevuseks vajalikud keskkonnaload. Klausoni sõnul töödeldi esimeste kuude jooksul ligi sada tonni materjali.

Foto: Erakogu

EIT RawMaterials aitab leida nii rahastust kui ka partnereid

EIT RawMaterials on võrgustik, mis ühendab ettevõtteid, ülikoole ja teadusasutusi ning aitab uusi tehnoloogiaid arendada ja turule tuua. Samuti pakutakse rahastusvõimalusi ning aidatakse leida eksperte ja koostööpartnereid. Fookuses on materjalide ringlussevõtt, Euroopa varustuskindlus vajalike toorainetega ja uute materjalilahenduste arendamine.

Enne EIT RawMaterialsiga kokkupuutumist pidas Klauson Euroopa suuri teadus- ja innovatsiooniprogramme väikesele alustavale ettevõttele raskesti ligipääsetavaks. „Minu isa ja vend on professorid ning Horizonist olin varem korduvalt kuulnud. Mulle tundus, et see on mingi püha asi, kuhu valitakse ainult parimatest parimad. Ma ei osanud arvata, et võiksin ise sellesse raamistikku jõuda.“

Võrgustiku väärtus ei piirdu Klausoni jaoks rahastusega. ImpactPCB osaleb jätkuvalt EIT RawMaterialsi üritustel, kus kohtuvad ettevõtted ja teadlased eri valdkondadest. „Seal on näiteks idufirmasid, kes katsetavad uusi tehnoloogiaid keemia, füüsika, arvutiteaduse ja tehisaru valdkonnas,“ kirjeldab Klauson.

„Uue rahastusperioodi eel on ka Eesti ettevõtetel EIT RawMaterialsi kaudu võimalus kaasa rääkida tulevaste toetusmeetmete kujundamises, tuues esile oma valdkonna kitsaskohad ja tööstuse vajadused,“ ütles EIT RawMaterialsi Eesti esindaja Karin Käär.

Selleks on loodud uued valdkondlikud koostöövõrgustikud SIGN (Strategic Impact Group Networks), mille eesmärk on koondada ettevõtete, teadlaste ja poliitikakujundajate teadmised kriitiliste toorainete väärtusahelate arendamiseks. Võrgustikud keskenduvad neljale valdkonnale: akude tootmiseks vajalikele materjalidele, haruldastele muldmetallidele, ringlusele ning maavarade uuringule ja kaevandamisele.

„Ettevõtete jaoks on oluline ka see, et valdkonna arenguga käiks kaasas vajalike oskuste arendamine. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks on vaja inimesi, kellel on vastavad teadmised ja oskused,“ lisas Käär. Seda eesmärki toetavad ka EIT RawMaterialsi algatused European Raw Materials Academy ja European Advanced Materials Academy, mis pakuvad toorme- ja materjalivaldkonna ettevõtetele õpet ja täienduskoolitust.

ImpactPCB jaoks jätkub töö nüüd tehnoloogia edasiarendamise ja järgmise sammu ettevalmistamisega. Pikem eesmärk on pakkuda jäätmekäitlejatele mobiilseid ja modulaarseid tehaseid, mida saab kohandada eri tüüpi e-jäätmetele ja viia sinna, kus jäätmed tekivad. Ettevõte arendab ka automatiseerimist ja tehisaru, et süsteem oskaks erinevaid materjale ja olukordi ära tunda ning vajaks võimalikult vähe inimese sekkumist. „Selle asemel, et jäätmeid ühest riigist teise vedada, tahame neid töödelda tekkekohale võimalikult lähedal,“ ütleb Klauson.

Praegu asub suur osa ImpactPCB koostööpartneritest välismaal, sest Eesti turg on väike. Ettevõte otsib aga koostöövõimalusi ka kohalike idufirmadega, kes arendavad uusi metallide taaskasutamise tehnoloogiaid. Klauson loodab, et nii õnnestub rohkem materjale Eestis ringlusse võtta ning siinsetel ettevõtetel tekib võimalus oma lahendusi katsetada ja turule tuua.