Värske tehnikateaduste magister Evo Annus vaatab õpinguaastatele tagasi ja nendib, et akadeemilise hariduse kõrval sama olulised on saadud sõbrad ja tutvused.
Mõnikord tekib küsimus, miks me kõike seda teeme. Kas ei saaks lihtsamalt? Õpime ülikoolis, teenivad inimesed ilma kõrghariduseta suuremaid summasid kui meie. See paneb mõtlema tehtud otsuste üle ja tekib küsimus, kas kõik need pingutused on seda väärt.
Aga on!
Kui ma tulin ülikooli, siis arvasin, et olen siin ainult hariduse omandamiseks. Siiski tuleb välja, et kogu ülikooli teekond on andnud palju enamat. Oleme leidnud siit endale sõbrad ja tutvused, mis on hindamatu väärtusega.
Need, kellega koos me oma teekonda läbime, muudavad kõik paremaks või halvemaks. Seega vali endale õiged inimesed, kes sind innustavad. Üksi saab küll tegutseda kiiresti, aga koos saab minna kaugemale. Koos on meie oskused ja teadmised palju suuremad kui individuaalselt. See on kehtinud ülikooli jooksul, aga kindlasti kehtib ka edasises elus.
Ülikool on loonud ning loob ka tulevikus meile olukordi, mida ei oleks osanud ettegi kujutada. Muidugi peab olema ka ise avatud ja võimalikult palju kinni haarama erinevatest võimalustest. Kui mõnikord tundub raske ja keeruline, siis see ongi just hea. Kõik, mis on elus väärt saavutamist, on raske. Just keerukus annabki kõigele väärtuse.
Hiljuti sain Arengufondilt akadeemik Rein Küttneri nimelise stipendiumi, millele ma peaaegu poleks isegi kandideerinud. Peale kõige muu pakuti mulle tänu stipendiumi saamisele võimalust kirjutada seesama artikkel, mida sa praegu loed. See on minu jaoks täiesti uus kogemus, mida ma ei osanud oodata. Me kõik oleme ühe otsuse kaugusel elust, mis on meie praegusest olukorrast täiesti erinev. Väiksemadki toimetamised võivad saada elumuutvateks kogemusteks.
Praegune ülikooli lõpp on alles kõige algus, oleme jõudnud alles esimesele astmele pikal trepil. Nüüd jõuab kätte aeg teha suuri tegusid ja päriselt luua ühiskonnale väärtust juurde. Ülikoolist saadud teadmised aitavad meid edasisel teel, aga samas ei garanteeri midagi. Peame ise olema pealehakkava suhtumisega ja pidevalt kompama enda piire, sest igav on elada elu alla oma võimete.
Samas ei tasu unustada, et me ei võistle elus kellegi teisega peale iseenda. Vahel tundub, et keegi tuttavatest on eluga kaugemale jõudnud või sa ise oled stoppama jäänud. Siiski ei tasu nukrutseda, sest elu on üllatusi täis. Me kõik elame erinevatel ajajoontel ja saavutame edu erinevatel hetkedel. Võrdle ennast ainult iseenda eilse versiooniga ja proovi iga päev parem olla.
Tihti tekivad meil kahtlused enda valikute üle. Õnneks imeline osa elust ongi see, et ainult tagasi vaadates saame aru, kuidas kõik meie otsused on olnud vajalikud unistusteni jõudmiseks. Hetkel peame lihtsalt tegema valikud ning hiljem muutma need parimateks, mis oleme teha saanud.
Ülikooli lõpuga avaneb meile uusi põnevaid võimalusi. Võta kõikidest tekkinud olukordadest maksimum, kuid ära kunagi jäta maha leitud sõpru. Nad toovad su ellu muutusi kohtades, kus sa seda kõige vähem oskad oodata.
Positiivne mõtlemine viib positiivsete tegudeni, mis viib positiivse ja rahuldust pakkuva eluni!
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirja Mente et Manu lõpetajatele pühendatud numbris.