Inseneride nappus ei ole ammu enam ainult ettevõtete värbamisprobleem. Inseneride teadmistest sõltub, kuidas arenevad meie energeetika, ehitus, tööstus ja transport ning kui edukalt suudavad ettevõtted uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta. OSKA prognoosi järgi on uue kõrgharidusega tööjõu vajadus Eestis ligi poole suurem kui kõrgkoolidest tulev pakkumine ja seda hoolimata sellest, et viimastel aastatel on lõpetamise tulemuslikkus aina kasvanud. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna lõpetamise tulemuslikkus küündis sel kevadel 58 protsendini.

Viimaste aastate kogemus näitab, et noorte huvi inseneeria vastu on võimalik kasvatada. Kahe aastaga on inseneriteaduskonna vastuvõtt suurenenud 903 tudengilt 1381-ni. Kasvu näitavad hästi populaarsemad erialad, näiteks ehitiste projekteerimist ja ehitusjuhtimist asus 2024. aastal õppima 144 tudengit, sel aastal juba 252. Elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala valis 2024. aastal 120 uut tudengit, aasta hiljem 201. Huvi jagub ka uutele erialadele, tänavu esmakordselt avatud logistika ja liikuvuse kava tõi ülikooli 87 õppijat.

Need arvud annavad põhjust optimismiks, aga toovad kaasa järgmise väljakutse. Eesti ei vaja lihtsalt rohkem inseneritudengeid, vaid rohkem häid insenere. Meie jaoks ei ole edu mõõdupuu see, kui palju noori septembris auditooriumisse mahutame. Oluline on, milliste teadmiste ja oskustega nad sealt mõne aasta pärast väljuvad.

Inseneriks õpitakse ka väljaspool auditooriumi või laborit

Siin muutub väga oluliseks ettevõtete roll. Tugevat inseneriharidust ei ole võimalik üles ehitada nii, et ülikool õpetab ja ettevõte ootab värava taga valmis töötajat.

Insener õpib päriselu probleeme lahendades. Just siin on ettevõtetel võimalik inseneride järelkasvu väga konkreetselt panustada. Ettevõte saab pakkuda praktikakohti, päris probleeme õppeprojektideks ja lõputöödeks, oma spetsialiste külalislektoritena ja kaasjuhendajatena. Tudengi jaoks tekib nii ühendus auditooriumis õpitu ja inseneritöö vahel. Ta saab aru, miks ta midagi õpib ja milliseid probleeme saab nende teadmistega lahendada.

Ka tööandjad ise rõhutavad, et ainult ülikoolis õppinud noorest ei pruugi piisata. Tulevase inseneri arengut toetavad erialane praktika, aktiivne tudengiprojektides osalemine ja kokkupuude töömaailmaga. Mida rohkem puutub tudeng kokku töömaailmaga, seda paremini seostab ta teoreetilisi teadmisi praktikaga ja kasvab tema konkurentsieelis. See tähendab, et ettevõtted saavad kvaliteetse tööjõu kujundamisse panustada juba tudengi esimestel õppeaastatel.

Rohkem tudengeid ei tohi tähendada madalamat latti

Samas on suurem vastuvõtt toonud ülikoolile väga praktilise küsimuse: kuidas õpetada oluliselt rohkem tudengeid nii, et hariduse kvaliteet ei langeks?

Inseneriakadeemia raames oleme uuendanud ligi sadat õppeainet ja koolitustel on osalenud üle 130 õppejõu. Viimastel aastatel oleme õppetöösse kaasanud õppeassistendid, kes aitavad suurte õpperühmade ja laboritöödega ning võimaldavad tudengitele individuaalsemat õpituge.

Kvaliteedis järeleandmist me endale lubada ei saa. Inseneri otsused mõjutavad hoonete ja taristu ohutust, energiasüsteemide töökindlust ning ettevõtete konkurentsivõimet. Seetõttu ei saa inseneride puuduse lahenduseks olla nõudmiste vähendamine. Vastupidi – peame looma tudengile paremad võimalused nende nõudmiste täitmiseks.

See puudutab ka õpingute katkestamist. Inseneriõpe on nõudlik ja peabki olema. Kuid tudeng ei tohiks õpingutest kõrvale jääda seetõttu, et tal jäi õigel hetkel abi saamata. Seetõttu pakume esmakursuslastele matemaatika lisaõpet, sisseelamisprogramme ja individuaalsemat tuge ning püüame õpianalüütika abil märgata raskustesse sattumist võimalikult vara. Inseneride puuduse olukorras ei piisa sellest, et toome rohkem noori inseneriõppesse – peame aitama neil ka heade inseneridena tööturule jõuda.

Järelkasv algab enne ülikooli

Huvi tehnikahariduse vastu ei alga sisseastumisavaldusest. Noor peab juba koolis kogema, et inseneeria ei tähenda ainult keerulisi valemeid. See tähendab võimalust ehitada energiatõhusamaid hooneid, automatiseerida tootmist, arendada uusi materjale või luua tuleviku energialahendusi.

Seetõttu oleme Inseneriakadeemia kaudu viinud inseneeriat senisest enam üldhariduskoolidesse. Koostöös Inseneride Liiduga käime noortele tutvustamas, milliseid inseneeria erialasid ja karjäärivõimalusi üldse olemas on. Aasta alguses valmisid koolidele inseneeria e-valikained, et õpilased saaksid kooli asukohast sõltumata tutvuda neid huvitavate valdkondadega.

Viimaste aastate üks edukamaid näiteid on Noore Inseneri Programm, kus näiteks 2025. aastal osales 104 õpilast. Programmi viimase kolme aasta osalejatest 51% on valinud hiljem õpingud TalTechis ja neist kolmveerand inseneriteaduskonnas.

Ka koolidele suunatud töös saavad ettevõtted rohkem panustada. Üks asi on rääkida noorele, et Eestil on insenere vaja. Hoopis mõjusam on lasta päris inseneril tutvustada, mida ta iga päev teeb ja milline on tema töö tähendus. Veel parem, kui noor saab ise käed külge panna ja katsetada mõne praktilise ülesande lahendamist.

Praegu on selleks hea hetk. Lähiaastatel jõuavad kõrgkoolidesse suured noorte aastakäigud ning riigi tasandil nähakse vajadust kasvatada õppekohtade arvu just suure tööjõuvajadusega valdkondades. Meil on mõneks aastaks võimaluste aken, mida ei tohi maha magada.

Ülikooli ülesanne on olla selleks valmis: võtta vastu rohkem motiveeritud noori, pakkuda neile tugevat haridust ning aidata neil õpingud edukalt lõpetada. Ettevõtete võimalus ja vastutus on olla sellel teekonnal ülikoolile partneriks.

Inseneride põuda ei lahenda üks kampaania, uus õppekava ega ka üksnes suurem vastuvõtt. Lahendus sünnib siis, kui kool aitab noorel inseneeria avastada, ülikool annab talle tugevad teadmised ja ettevõte võimaluse neid teadmisi päris probleemide lahendamisel kasutada.

Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu.