25. augustil avati pidulikult Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse Mäemaja, mis on liginullenergiahooneks osaliselt ümber ja osaliselt uuesti ehitatud majana täna Tehnikaülikooli kõige energiatõhusam ja parima sisekliimaga õppe- ja teadushoone.
„Ehituse Mäemaja avamine on ülikooli jaoks oluline samm kliimaneutraalsuse poole. Tegemist on ülikooli esimese täielikult liginullenergiahooneks ehitatud õppe- ja teadushoonega, kus ühest küljest on tudengitel võimalik saada tipptasemel inseneriharidust, teisest küljest teadlastel võimalik teha teaduskatseid ning edasi arendada kogu maailmas üha olulisemaks muutuvaid energiatõhususe lahendusi,“ rääkis Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.
„Ehituse Mäemaja ehitamisel said teadlased rakendada seniseid teadmisi ja kogemusi sisekliima, energiatõhususe ja puitehituse valdkonnas. Rääkimata uutest lahendustest, mis on tuleviku liginullenergiahoonete ehitamisel olulise väärtusega,“ kinnitas ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski.
„Maja toodab kogu katusepinnaga päikeseenergiat ja süsinikujalajälje vähendamiseks on kasutatud rohkelt nii kandvaid kui mittekandvaid puitkonstruktsioone. Maja eeskujulikku energiatõhususse ja sisekliimasse annavad olulise panuse tipptasemel õhustussüsteemid, mis on täna, pandeemia olukorras, olulisemad kui kunagi varem,“ rääkis Kurnitski.
Ehituse Mäemajas said endale uue kodu unikaalne ja suuremõõtmeline Ehituse katsehall, Ehituskonstruktsioonide labor, Teede ja liikluse labor, Ehitusfüüsika ja sisekliima labor, Veetehnika labor, Kivilõikamise töökoda, Geotehnika õppelabor ning üldkasutatavad õppeklassid.
Nordecon toetab ehitusinseneride koolitamist 100 000 euroga
Ehituse Mäemaja avamisel allkirjastati nelja-aastane koostööleping 100 000-eurose toetusega ehitusinseneride koolitamiseks ja selleks vajalike seadmete ostmiseks. „Kõrgharidusega ehitusinseneridest on puudus nii ehitustegevuse juhtimises kui ka hoonete ja rajatiste projekteerimisel. Samas ehituskeerukus ja -mahud järjest kasvavad. Peame oluliseks panustada ehitusinseneride koolitamisse nii rahaliselt kui ka külalisloenguid ning ehitusobjektidel tehtavaid lõputöid ja praktikaid pakkudes,“ rääkis Nordeconi juhatuse liige Priit Luman.
Kuidas Ehituse Mäemaja nime sai?
Varasemalt kutsuti hoonet Ehituse katsehalliks suuremõõtmeliste konstruktsioonide katsetamist võimaldava jõupõrandaga halli järgi. Katsehalli jõupõrand, mis on ligi meetri paksune betoonist ning kannab „mida iganes“, on ka sisuliselt ainuke, mis vanast majast järgi jäi. Ümberehituse käigus sai katsehall ümber uue kesta. Kuna hoone laienes oluliselt muude laboritega ning katsehalli nime kõla tekitas küsimusi, siis korraldati küsitlus maja uue nime leidmiseks. Mäemaja ettepanekule järgnes arutelu, kas Ehituse Mäemaja on mäe all või peal, sest nõlv jookseb krundilt läbi. Aga mägi seal igal juhul on ja nii Ehituse Mäemaja endale uue, tippu pürgimise ambitsioonile viitava nime saigi.
Tutvu lähemalt Ehituse Mäemaja tehniliste lahendustega
Mäemaja virtuaaltuur laserskaneeritud mudelis
Aadress: Mäepealse 3
Ehitatud: 2019-2020
Üldpind: 3500 m2
Maksumus: 5,78 mln € (ilma käibemaksuta)
Hoone energiatõhususarv: 99 kWh/m2.a (kehtiv miinimumnõue 160 kWh/m2.a)
Energiamärgise klass: A (liginullenergiahoone)
Sisekliima klass: I (tavapärased uued hooned II klass)
Arhitekt: QP Arhitektid
Ehitaja: Nordecon AS
