Millisel õppekaval sa õppisid?

Algselt plaanisin õppida tsiviilehitust, kuid see plaan kahjuks ei realiseerunud. Hakkasin otsima järgmist parimat varianti – midagi, mis sobiks minu tugevustega ja millel oleks head pikaajalised väljavaated. Finantsvaldkond vastas minu jaoks mõlemale tingimusele. Mulle meeldib numbrite selgus ning see, et see valdkond võimaldab töötada peaaegu igas tööstusharus, kasutades samu põhioskusi.

Rahvusvahelise äri digiajastul programm suunas mind loomulikult uurima ka äri ja tehnoloogia kokkupuutepunkte. Just sellele keskendusin oma lõputöös, mis käsitles plokiahelapõhiseid globaalseid makseid ning kujunes üheks minu õpingute määravamaks kogemuseks.

Programmi juures meeldis mulle enim see, et õppekava ei keskendu ainult äriteooriale, vaid annab laiema arusaama sellest, kuidas ettevõtted rahvusvahelises keskkonnas tegelikult toimivad ning kuidas neid mõjutab digitaliseerumine. Samuti saad tugeva põhja sellistes valdkondades nagu rahvusvaheline äri ja juhtimine. See kombinatsioon on minu hinnangul väga väärtuslik, sest ühendab „miks-i“ ja „kuidas-i“, seega õpid mõtlema raamistikutes, kuid ka keerulisi äriküsimusi struktureeritult analüüsima.

Õppekava paindlikkus oli minu jaoks samuti suur pluss. Lisaks kohustuslikele ainetele julgustab programm kujundama oma õpiteed valikainete kaudu ning pakub kursusi digitaalse transformatsiooni ja töö tuleviku teemadel. See sobis mulle hästi, teadsin, et tahan liikuda finantsi suunas, kuid soovisin seda näha laiemas rahvusvahelises ja digitaalses kontekstis. Võib öelda, et lähenesin programmile nagu buffet’le, kuid valisin sealt alati uuesti finantsiga seotud teemad.

Miks sa valisid õppida TalTechi majandusteaduskonnas (School of Business and Governance)?

Valisin majandusteaduskonna õppekava, sest see ühendab tugeva akadeemilise aluse praktilise asjakohasusega ning annab võimaluse kujundada oma suunda programmi sees.

Siit saad tugeva akadeemilise aluse, kuid arendad samal ajal ka praktilist mõtlemist, suhtlemis- ja meeskonnatööoskusi, mis on hiljem tööelus hädavajalikud. Minu jaoks tähendas see keskkonda, kus sain liikuda finantsi suunas, tugevdada oma analüütilist mõtlemist ning samal ajal õppida end väljendama „ärikeeles“. See kogemus andis mulle ligipääsu õppejõududele, kelle õpetamisstiil on siiani hästi meeles, ning inimestele, kes olid siiralt toetavad ka siis, kui õpingud muutusid keeruliseks, näiteks minu lõputöö ajal.

Lisaks hoiab kool tugevat sidet vilistlaste ja tudengitega mentorlusprogrammide ja ühistegevuste kaudu, mis on minu jaoks oluline, sest tunnen end osana sellest võrgustikust ka pärast lõpetamist. Kirsina tordil, võin öelda, et õpikogemus on sama palju energiat andev kui teha ergutamiseks jumping jack’e.

Kas mäletad mõnda lõbusat või meeldejäävat juhtumit oma ülikooliõpingutest?

Kaks õppejõudu on minu jaoks "templid mällu" jäänud ja seda väga erinevatel põhjustel.

Maksunduse ainet andval õppejõul Dmitri Zdobnõhl oli väga rahulik, tasakaalukas ning struktureeritud õpetamisstiil, mis muutis keerulise aine üllatavalt hästi haaratavaks. Eriti tooksin aga välja tema aktsendi, mille tõttu see aine mulle eriti meelde jäi. Nimelt jättis tema britilik ja veidi peen kõnepruuk mulje, nagu maksukoodil oleks kuninglik pitser peal. Kui maksud on juba iseenesest tõsine teema, siis tema esitlus andis neile kuidagi veel pidulikuma mõõtme.

Finantsaruannete analüüsis tõi Paavo Siimann aga täiesti teistsuguse energia. Kui keskendumine hakkas hajuma, oli tal oma meetod, näiteks aeg-ajalt jumping jack’id loenguruumi „taaskäivitamiseks“. Pean tunnistama, et see töötas, sest pärast ootamatut kardiot ei triivi enam keegi vales suunas. Tal oli ka teema, mille juurde ta kursuse jooksul korduvalt tagasi tuli, tema enda lõputöö „Usage of Efficiency Matrix in the Analysis of Financial Statements“. Seda eelkõige seetõttu, et see oli hea näide sellest, kuidas üht raamistikku saab rakendada, testida ja edasi arendada.

Teine eriti meeldejääv kogemus oli minu lõputöö teekond. Minu teema oli „Cost-benefit analysis of blockchain-based global payments“, mis osutus veidi liiga interdistsiplinaarseks, et seda lihtsasti kategoriseerida. Seetõttu muutus juhendaja leidmine omaette väljakutseks, mõne jaoks oli teema liiga ärikeskne, teise jaoks liiga tehniline. Õnneks ristusid minu teed Mike Franz Wahliga, ärikorralduse instituudi kaasprofessori ja õppetöö juhiga, kes pakkus, et juhendab seda tööd ise. Minu jaoks oli see suur kergendus. See hetk jäi mulle meelde, sest see oli praktiline tugi täpselt sel ajal, kui seda kõige rohkem vaja on.

Täna oled sa Boltis finantsanalüütik. Milline tee (juhus/tegevus) viis sind sinu praeguse positsioonini? Kuidas siin saadud haridus sellele kaasa aitas?

Minu tee oli kombinatsioon teadlikust planeerimisest ja ühest hästi ajastatud LinkedIni sõnumist. Bolt ei olnud minu esimene finantsvaldkonna töökoht. Enne seda töötasin kolmes erinevas ettevõttes finantsi ja raamatupidamisega seotud rollides. Iga kogemus õpetas mulle midagi uut, olgu selleks usaldusväärsete protsesside ülesehitamine, detailitäpsuse säilitamine pingelistes olukordades või numbrite tõlgendamine sisukateks otsusteks.

Selleks ajaks, kui töötasin Ericssonis, olin juba teadlikult seadnud eesmärgiks liikuda finantsanalüütiku rolli suunas. See ei olnud lihtsalt järgmine ametinimetus, vaid siht, mille poole järjepidevalt liikusin.

Siis tekkis võimalus...

Värbaja võttis minuga LinkedInis ühendust Boltis oleva töökoha täitmiseks. Tulevase töökirjeldus sobis minu oskustega ja ausalt öeldes kõlas see nagu roll, mille nimel olin töötanud. Liitusin finantsanalüütikuna ja üks minu esimesi suuremaid projekte oli uue planeerimis- ja aruandlustööriista juurutamine meie meeskonnas. Ma ehitasin dashboard’id aruandluse ja analüüsi jaoks ning parandasin mitmeid probleeme andmemudelis, loogikas ja arvutustes. Mulle meeldis selle taga olev detektiivitöö: aru saada, kuidas süsteem käitus, miks mingi number tundus vale ja mida tuli muuta, et tulemused lõpuks loogilised oleksid.

Täna liigub minu roll rohkem finantsilise äripartnerluse suunas. Ma teen koostööd meie autonoomse sõidu äriga ja toetan töötajate planeerimist ja eelarvestamist. See on hea segu struktureeritud finantstööst ja kiiresti liikuvast, tulevikku suunatud valdkonnast. Põhimõtteliselt on see finants koos esirea vaatega sellele, mis on tulemas järgmisena.

Mis puudutab seda, kuidas minu õpingud sellele kaasa aitasid, siis suurim kasu oli õppida mõtlema raamistikutes ja suhtlema selgelt. Töö ei ole ainult õige numbri saamine. See on selle selgitamine, mida number tähendab, mida see kaasa toob ja mida me peaksime järgmisena tegema. Seda oskust testitakse iga päev.

Mida sa soovitaksid praegustele tudengitele, kes tahavad liikuda sama edukalt oma tulevases karjääris?

Esiteks, tee oma valiku osas põhjalik eeltöö. Valdkonna valimine ei ole ainult selle kohta, mis täna tundub huvitav. Vaata, mida töö tegelikult hõlmab, millised oskused on nõutud ja kuhu valdkond võib liikuda. See on see, mida ma tegin, kui valisin finantsi, ja see muutis tee selgemaks.

Teiseks, ehita oskusi, mis peavad muutustele vastu. Maailm muutub kiiresti. AI muudab seda, kuidas analüüsi tehakse; plokiahel areneb edasi, ja majanduslikud ning poliitilised muutused kanduvad pidevalt ärisse. Parim strateegia on tugev alus ja oma tööriistakasti pidev täiendamine.

Kolmandaks, pööra tähelepanu vahepealsetele valdkondadele, kus äri ja tehnoloogia kohtuvad. Valdkonnad nagu AI ja ärianalüütika, FinTech ja digitaalsed maksed, küberturberisk ja autonoomse liikuvuse ökosüsteemid kasvavad kiiresti. Sa ei pea oma põhivaldkonnast loobuma, et neist kasu saada. Sa saad kombineerida oskusi ja saada inimeseks, kes ühendab punkte, mida teised veel ei näe.

Lõpuks, ära oota, et ideaalne roll ilmub. Ehita kogemust samm-sammult. Ma ei alustanud oma unistuste töökohal, aga iga roll õpetas mulle midagi kasulikku, ja see hoog tegi järgmise sammu võimalikuks.

Uuri rohkem rahvusvahelise äri digiajastul magistriprogrammi kohta SIIT

Vastuvõtt on avatud alates 01. märtsist kõikidele programmidele!