Selleks et meie riigis oleks piisavalt inimesi, kes oskavad ise luua erinevaid tehisintellekte, isesõitvaid autosid, ehitada ja renoveerida energiasäästlikke hooneid, välja töötada meetodeid materjalide taaskasutamiseks, on vajalik, et meie noored oleksid juba varakult huvitatud reaalainetest ja tehnoloogiavaldkonnast.
Hendrik Voll, õppeprorektor | Foto: TalTech | Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu nr 1897.
Alates 2014. aasta kevadest muutus matemaatika riigieksam gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslikuks. Toimus teinegi põhimõtteline muudatus: gümnasist valib kümnendas klassis, kas õppida kitsast või laia matemaatikat. Tulevaks kevadeks on sellist eksamikorraldust rakendatud juba kümme aastat ning on paras aeg analüüsida, kas taoline lahendus on meie riigi jaoks piisav.
Pea pooled gümnaasiumi lõpetajatest valivad kitsa matemaatika. See tähendab, et ligi pooled aastakäigus sündinud noortest välistavad oma kümnendas klassis tehtud valikutega edasiõppimise inseneeria, IT, loodusteaduste ja majandusteaduse suunal.
Eesti ainsa tehnikaülikoolina on TalTechi vastutusel inseneride järelkasvu tagamine ja oleme riigile tänulikud tegevustoetuse tõstmise eest sel ja järgnevatel aastatel. Samuti on kiiduväärt kohe avanev inseneriakadeemia toetusmeede just selle valdkonna edendamiseks. Tänu nendele rahasüstidele saab Tehnikaülikool senisest enam vastu võtta üliõpilasi tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavadele ning tegeleda senisest veelgi innukamalt nende erialade populariseerimisega.
Samas on üheks väljakutseks see, et kõik gümnaasiumilõpetajad ei kvalifitseeru jätkama õpinguid tehnikavaldkonnas. Riigil tuleb väga põhjalikult kaaluda, kas praegune matemaatika õpetamise süsteem tagab meile piisava reaalteadustele vajaliku järelkasvu või on aeg süsteemi uuendada.
Tallinna Tehnikaülikooli õppima pääsemiseks on enamikul erialadel vajalik, et laia matemaatika eksam oleks sooritatud vähemalt 50 punkti peale. Viimasel üheksal aastal on selle saavutanud ligikaudu kolmandik laia matemaatika riigieksami sooritanutest. Absoluutarvudes on nende õpilaste arv jäänud vahemikku 2000–3000, kuid kõik ei tule õppima tehnika- ja reaalteaduse valdkonda, vaid suundutakse ka teisi erialasid omandama.
Järgnevail aastail tõuseb kõrghariduse tegevustoetus, tänu millele on TalTechil kindel plaan ja valmisolek suurendada tehnika, tehnoloogia ja tootmise õppekavade vastuvõttu 15% võrra. Samas tuleb tõdeda, et tegemist on tõsise väljakutsega, sest potentsiaalsete sisseastujate arv on väike ja neid sooviks oma üliõpilaste ridades näha iga ülikool.
Hea inseneri kasvatamisel on kaks olulist aspekti: tugevate reaalteadmiste omandamine ning huvi ja uudishimu inseneeria vastu. Hea meel on tõdeda, et nii ülikool kui ka inseneeriaga seotud erialaliidud toetavad insenerihariduse populariseerimist. Samuti ootame väga inseneriakadeemia toetusmeetme avanemist, mis pakub valdkonnale äärmiselt suurt ja kauaoodatud tuge.
Toetamaks omalt poolt matemaatika õpet pakub Tallinna Tehnikaülikool kõikidele 9. klassi ja 12. klassi õpilastele läbi Tehnikaülikooli eksamikooli matemaatika täiendusõpet. Käesoleval õppeaastal osaleb nendel kursustel lausa 1133 noort, kellest 503 valmistuvad põhikooli ja 630 gümnaasiumi riigieksamiteks. Järgmisel kevadel pakume kursust ka gümnaasiumi füüsikaeksamiks valmistumisel.
Sel õppeaastal pakub Tehnikaülikool üldhariduskoolidele tervelt 66 valikainet, mida on oluliselt rohkem kui möödunud aastal. Valikained annavad gümnasistidele lisateadmisi tehnikast ja tehnoloogiast. Samuti pakume läbi oma tehnoloogiakooli põnevaid inseneeriaringe noortele tehnoloogiahuvilistele. Oleme käivitanud loodusteadusi populariseeriva tuleviku loodusteadlase programmi (TULP), jätkame noore inseneri programmiga (NIP), mis annab loodus- ja tehnikateadustest huvitatud noortele võimaluse arendada oma teadmisi ja oskusi läbi praktiliste tegevuste, õppides koos TalTechi teadlaste, õppejõudude ja üliõpilastega. Sel suvel omandasid sajad lapsed meie teadlaste loodud programmis Enerhack uusi teadmisi energia optimeerimise ja puhta energia tootmise kohta.
Võimsat potentsiaali näen tüdrukute senisest suuremas kaasamises inseneriõppesse. 2023. aastal oli Tehnikaülikoolis naiste osakaal tehnika, tootmise ja ehitusvaldkonnas lõpetamisel 31%. Oleme aga seadnud eesmärgi, et viie aasta pärast on insenerivaldkonnas 40% lõpetanutest naised. Nii edendab Tallinna Tehnikaülikool nüüd koos Taavi Kotkaga liikumist Unicorn Squad – „Tehnoloogias ainult tüdrukud“, et lisaks praegu selles osalevale kolmele tuhandele 8–14-aastasele tüdrukule tuua kahe järgmise aasta jooksul tehnika, robootika ja loodusteaduste juurde ka tuhat gümnaasiumiealist neidu.
Seega on meil väljakutsete kõrval ka tohutult võimalusi. Üheks on ühiskonna teadlikkuse kasvatamine. Et vanemad peaksid oma laste haridusteed suunates silmas reaalainete olulisust, et meie tublid reaalainete õpetajad suudaksid panna lapsi reaalaineid armastama, ja et ülikooli, gümnaasiumide ja erialaliitude koostöös kasvatame inseneripisikuga nakatunud noori.
Targa ja jätkusuutliku ühiskonna alustalaks on hea loodusseaduste tundmine. Kui see oleks Tehnikaülikooli otsustada, õpetaksime kõigile gümnaasiumiõpilastele ühtlaselt laia matemaatikat ja suurendaksime märkimisväärselt üldhariduskoolides reaalainete õpetamise osakaalu. Ikka selleks, et oleksime tark rahvas, tugevuseks Eesti arengule ja eeskujuks teistele.