TalTechi IT-teaduskonna bakalaureuseõppekavadele esitati 2026. aastal 1333 ja magistriõppekavadele 763 kvalifitseeruvat avaldust. Meie kvaliteedinõudeid silmas pidades on kasv ootuspäraselt mõõdukas. Hüpe on toimunud eritingimustel vastuvõetavate tudengikandidaatide osas. Õppeaasta jooksul lunastas konkurssidel ja programmides õppima asumise võimaluse üle 170 inimese.

Avalduste kinnitamise tähtaeg on 15. juuli, seega lõplik vastuvõetute arv selgub hiljem.

Dekaan: vajadus tehnoloogiaoskuste järele mitmekesistub

IT-teaduskonna dekaani Gert Jervani sõnul ei ole avalduste arv ainult kõrghariduse statistika, vaid märk sellest, et sisseastujate huvi liigub samas suunas kui ettevõtete ja avaliku sektori vajadused.

Tänavune avalduste statistika näitab, et IT-hariduse väärtus on sisseastujate jaoks tajutav. „Eesti majanduse ja avaliku sektori vajadus tehnoloogiaoskustega inimeste järele ei vähene, vaid muutub järjest mitmekesisemaks. Klassikaliste tarkvaraarendajate asemel vajame üha rohkem inimesi, kes mõistavad süvitsi IT-süsteeme, küberturvet, tehisintellekti, andmeid, riistvara arendust, infosüsteeme ja tehnoloogia mõju organisatsioonidele. Tänavune vastuvõtt näitab, et õppijad tajuvad seda suunda väga hästi,“ ütles Jervan.

Tallinna Tehnikaülikooli avaldas 2026. aastal soovi õppima asuda 9028 inimest, kes esitasid kokku 13 856 avaldust, neist 8974 loetakse kvalifitseeruvaks. IT-teaduskonna kasv paistab selles üldpildis silma. Ülikooliikka jõudnud vanuserühm kasvas Eestis aastaga ligikaudu kaks protsenti, IT-teaduskonna avalduste arv aga 10 protsenti. Huvi kasv ületab seega demograafilist muutust mitmekordselt.

IT-teaduskond pakkus vastuvõttu 18 õppekaval: 6 bakalaureuse- ja 12 magistriõppekaval. Rahvusvahelist õpet pakutakse viiel õppekaval, neist üks on bakalaureuse- ja neli magistriõppekava. Välisriikidest esitati bakalaureuseõppesse 256 ja magistriõppesse 117 avaldust. IT-järelkasvu küsimus ei piirdu seega Eesti koolilõpetajatega.

Bakalaureuseõppes kasvas enim riistvara arenduse õppekava

Bakalaureuseõppes koondus suurim huvi kolme õppekava ümber. Kõige rohkem avaldusi esitati ingliskeelsele Küberturbe tehnoloogiate õppekavale, kuhu laekus 333 avaldust. Järgnesid IT-süsteemide arendus 302 ja Informaatika ja tehisintellekt 210 avaldusega.

Võrreldes 2025. aastaga kasvas kõige rohkem huvi Riistvara arenduse ja programmeerimise vastu, kuhu esitati 91 avaldust rohkem kui aasta varem. Järgnesid Äriinfotehnoloogia 55 ja Küberturbe tehnoloogiad 41 avalduse kasvuga. Huvi IT-õppe vastu muutub mitmekesisemaks: tarkvaraarenduse kõrval otsitakse järjest rohkem küberturbe, riistvara, süsteemide ja tehnoloogia ärilise rakendamisega seotud õpiteid.

Magistriõppe populaarseimaks tõusis uus tehisintellekti õppekava

Magistriõppes on olulisim muutus uue rahvusvahelise Informaatika ja tehisintellekti õppekava esiletõus. „Avasime käesoleval aastal koostöös Eindhoveni Tehnikaülikooliga topeltkraadi õppekava, kuhu esitati 124 avaldust. Sellega kujunes see kohe IT-teaduskonna populaarseimaks magistrivalikuks. Järgnesid Küberturve 100 ning Infosüsteemide analüüs ja kavandamine 95 avaldusega,“ märkis Jervan.

Ta lisas, et tehisintellekt ei lisa magistriõppesse lihtsalt üht uut valikut, vaid muudab kandidaatide eelistusi kogu õppekavade portfellis. Samuti kasvas huvi näiteks Küberturbe ja E-tervise vastu. Magistriastmes otsitakse järjest selgemalt oskusi, mis aitavad organisatsioonidel andmeid kasutada, süsteeme arendada, teenuseid turvata ja tehnoloogilisi muutusi juhtida, selgitas Gert Jervan.

Dekaani sõnul on kasvav huvi IT-õppe vastu hea algus, kuid Eesti jaoks on määrav, kui paljud õppijad jõuavad tugevate oskuste ja erialase rakenduseni. „Avalduste arv näitab huvi, aga järelkasv tekib siis, kui sellest huvist saavad teadmised, kogemus ja valmisolek lahendada päris probleeme. Siin ei saa ülikool tegutseda üksi. Tööandjate, koolide ja riigi roll on sama oluline, sest IT-järelkasv sünnib ainult siis, kui õppimine, praktika ja tööturu vajadused liiguvad ühes suunas,“ ütles Jervan.