Odavam ja kindlam toasoe sõltub tulevikus üha rohkem sellest, kui targalt suudame eri energiaallikaid omavahel kombineerida. TalTechi soojusenergeetik Igor Krupenski tõdeb TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaalis Trialoog, et Eestis on suur kasutamata võimalus tööstuse, andmekeskuste ja reovee heitsoojuses, mille kõrvale jäävad olulist rolli mängima ka puiduhake, soojuspumbad ja salvestid. Hästi juhitud kaugküte võiks aidata nii hinnakõikumisi pehmendada kui ka energiasüsteemi tasakaalustada.
Milline võiks Eesti kaugküte olla 10–15 aasta pärast? Kui suur roll jääb puiduhakkele ja millised lahendused tulevad selle kõrvale?
Ma ei usu, et puiduhake Eesti kaugküttest kuhugi kaob. Eriti väiksemates kaugküttesüsteemides jääb kohalik biomass tõenäoliselt veel pikaks ajaks väga oluliseks energiaallikaks. Ka „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (ENMAK 2035) näeb biomassi jätkuvalt olulise osana meie soojusmajandusest.
Küll aga muutub energiatootmise portfell palju mitmekesisemaks. Üha enam võetakse biomassi kõrval kasutusele suuri soojuspumpasid, tööstuse ja andmekeskuste heitsoojust, elektrikatlaid, soojussalvesteid ning võimalusel ka geotermaalenergiat. Samal ajal liigume madalama kaugküttetemperatuuri poole, mis võimaldab ka madalatemperatuurilisi soojusallikaid efektiivsemalt kasutada.
Seega ei arva ma, et tulevikus tuleks valida puiduhakke ja soojuspumba vahel. Tuleviku kaugküttesüsteemis töötavad erinevad tehnoloogiad koos ning juhtimissüsteem valib igal hetkel kõige mõistlikuma kombinatsiooni.
Puiduhake on aidanud Eestil vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Miks ei võiks me ka tulevikus suuresti puidule toetuma jääda?
Võime ja teatud määral kindlasti jäämegi. Kohalik biomass on Eesti jaoks oluline nii varustuskindluse kui ka energiajulgeoleku seisukohalt.
Küsimus on pigem selles, kas on mõistlik kasutada väärtuslikku kütust olukorras, kus meil on olemas soojusenergia, mille me muidu keskkonda juhiksime. Kui näiteks tööstusettevõte või andmekeskus toodab pidevalt heitsoojust, oleks insenertehniliselt mõistlik kõigepealt uurida, kas saame selle kaugküttevõrku suunata.
Minu jaoks võiks põhimõte olla: enne kui toodame uut soojusenergiat, vaatame, kas vajalik soojus on kusagil süsteemis juba olemas.
Biomass annab meile samal ajal väga väärtusliku juhitava tootmisvõimsuse – eriti külmade ilmade, tipukoormuse ja taoliste olukordade jaoks, kus elektripõhiste lahenduste kasutamine ei ole majanduslikult optimaalne.