Tallinna Tehnikaülikool

Hea linnaruum sünnib eri valdkondade ekspertide ja kogukondade koostöös. TalTechi arhitektuuri ja urbanistika akadeemia juhi Ioannis Lykourase sõnul võib sisukas kaasamine muuta planeerimise küll keerukamaks ja aeganõudvamaks, kuid aidata jõuda kvaliteetsemate ruumilahendusteni. Rahvusvahelisel linnaplaneerimise päeval, 8. novembril, kutsub ta mõtlema sellele, miks on oluline kaasata arhitektid ja kogukonnad juba planeerimise alguses.

Linnaplaneerimine mõjutab meie igapäevaelu rohkem, kui esmapilgul paistab. Sellest sõltub, kuidas me iga päev liigume, töötame ja puhkame, kui lihtne on jõuda kooli, tööle, poodi või parki ning kui turvaliselt ja mugavalt tunnevad end linnaruumis eri vanuses ja vajadustega inimesed.

Eestis on viimastel aastatel palju räägitud vajadusest muuta planeerimisprotsessid kiiremaks ja paindlikumaks. Tänavu jõustunud planeerimisseaduse muudatuste eesmärk on vähendada ajamahukaid menetlusi ning võimaldada omavalitsustel arendustele kiiremini reageerida.

Autor: Sven Začek
Autor: Sven Začek

 Menetluste lihtsustamise kõrval kerkib aga oluline küsimus: kuidas tagada, et kiiremini sündivad otsused aitaksid luua ka kvaliteetsemat linnaruumi? Novembri alguses akadeemia juhtimise üle võtnud Lykourase hinnangul algab hea linnaruum sellest, kuidas probleeme püstitatakse ja kes nende lahendamisse kaasatakse.

„Arhitektide kaasamine juba planeerimisetapis, mitte alles hilisemas projekteerimisetapis, võib avada võimaluse luua olemuslikult teistsuguseid avaliku ruumi lahendusi. Tänu oma väljaõppele oskavad arhitektid hästi probleeme sõnastada ja visioone luua ning saavad seeläbi aidata teistel osapooltel ette kujutada ja arutada erinevaid võimalikke lahendusi,“ sõnab Lykouras.

Kas renoveerime ainult maju või parandame ka elukeskkonda?

Varajase kaasamise tähtsus ei piirdu uusarendustega. Sama oluline on see kortermajade renoveerimisel, kus tähelepanu keskmes on sageli energiasääst, tööde maksumus ja taskukohasus ning hoonete tehniline seisukord.

Kuid kas tehniliselt korras ja energiatõhus maja on tingimata ka hea koht elamiseks? TalTechi hooliva linnaruumi uurimisrühma eestvedaja Lill Sarve sõnul tuleb renoveerimise edukust hinnata laiemalt kui üksnes tehniliste ja majanduslike näitajate põhjal. "Hoone võib peale renoveerimist olla tehniliselt heas korras, kuid kui selle ruumiline kvaliteet ei vasta elanike tegelikele vajadustele, võib see vähendada hoone atraktiivsust, kasutusväärtust ja pikaajalist elujõulisust,“ selgitab Sarv. Tema sõnul on arhitektidel renoveerimisprotsessis oluline roll, sest nende ülesanne ei ole üksnes hoone välisilme kujundamine, vaid tervikliku ja kvaliteetse elukeskkonna loomine. Hästi läbimõeldud ruumilahendused, ligipääsetavus, mugavad ühiskasutatavad alad ning hoone seotus ümbritseva linnaruumiga mõjutavad seda, kuidas inimesed oma kodu ja elukeskkonda kogevad. Praktikas piiravad arhitektide sisulist kaasamist aga sageli projektide piiratud eelarved, osapoolte erinevad ootused ja küsimus, kui oluliseks peetakse arhitektuurset kvaliteeti.

Sarv rõhutab, et renoveerimist ei tohiks käsitleda vaid hoone tehnilise uuendamisena. See on võimalus parandada inimeste igapäevast elukeskkonda ning muuta olemasolevad hooned ligipääsetavamaks, mugavamaks ja erinevate elanike vajadustele sobivamaks. Arhitektide ja elanike kaasamine juba planeerimise alguses aitab leida lahendusi, mis toetavad nii hoone tehnilist toimivust kui ka selle pikaajalist kasutamist. Lõppkokkuvõttes ei määra renoveerimise edukust ainult saavutatud energiasääst või uuendatud hoonete arv, vaid ka see, kas renoveeritud majad pakuvad inimestele kvaliteetset elukeskkonda ja jäävad atraktiivseks elukohaks ka tulevikus.

Kaasamise eesmärk on paremad otsused, mitte rohkem koosolekuid

Lykourase hinnangul ei seisne sisukas kaasamine võimalikult paljude arvamuste kogumises, vaid sellise aruteluruumi loomises, kus erinevaid seisukohti saab ühiselt läbi arutada ja lahenduste kujundamisel arvesse võtta.

„Hea kaasamisprotsessi eesmärk ei ole koguda võimalikult palju arvamusi, vaid luua keskkond, kus erinevad osapooled saavad oma seisukohti ühiselt arutada ning kasutada neid lähtealusena ruumiliste lahenduste väljatöötamisel,“ lisab Lykouras.

Selline lähenemine aitab paremini mõista eri osapoolte vajadusi ja ootusi ning kaaluda erinevaid lahendusvõimalusi juba planeerimise käigus. Kuigi põhjalikum kaasamine võib muuta planeerimisprotsessi keerukamaks ja aeganõudvamaks, võib see aidata jõuda läbimõeldumate ja erinevate vajadustega paremini arvestavate tulemusteni.

Ka hea plaan võib takerduda ootamatutesse probleemidesse

Seda, kui oluline on osapoolte koostöö ka planeeringu elluviimisel, näitab TalTechi hooliva linnaruumi uurimisrühma värske teadustöö.

Doktorandid Mariliis Niinemägi, Lill Sarv ja Germo Ausin analüüsisid Euroopa Liidu teadusprojekti URBREATH raames nelja Euroopa linna – Tallinna, Leuveni, Madridi ja Cluj-Napoca – kogemusi looduspõhiste linnaruumi lahenduste elluviimisel.

Töö näitas, et ka põhjalikult kavandatud lahendused võivad takerduda ootamatutesse takistustesse. Belgias Leuvenis tuli elanike vastuseisu tõttu liikluskorraldust uuesti arutada, Madridis osutus keeruliseks leida uudsele linnaruumi jahutuslahendusele pikaajalise hoolduse eest vastutajat ning Tallinnas tekitas raskusi tehniliste nõuete ja riigihanke reeglite ühildamine.

Teadustöö toob esile ka omavalitsuste töötajate olulise rolli erinevate huvide, tehniliste nõuete ja haldusprotsesside ühildamisel. Uuringu üks keskseid järeldusi on, et heast planeeringust üksi ei piisa, sama tähtis on vastutuse selgus ja osapoolte koostöö kogu projekti vältel.

Arutelu hooliva linnaruumi üle jätkub Tartus

Küsimus, kuidas luua õiglasemat, kestlikumat ja inimeste vajadustega paremini arvestavat linnaruumi, tuleb arutlusele ka 19.–20. novembril toimuval XI Tartu planeerimiskonverentsil „Kultuur planeerimises ja planeerimiskultuur“.

20. novembril juhib TalTechi teadlane Lill Sarv sessiooni „Miks investeerida hoolivasse linnaruumi?“, kus teadlased, arendajad ja omavalitsuste esindajad arutlevad selle üle, kuidas ühendada linnaplaneerimises ruumiline õiglus, keskkonnamõju ja inimeste kasutajakogemus.

Hea linnaruum on ühine vastutus

Rahvusvahelise linnaplaneerimise päeva tänavune sõnum „Great communities are built on planning“ ehk „Head kogukonnad sünnivad läbimõeldud planeerimisest“ rõhutab, et kvaliteetse elukeskkonna loomine eeldab nii asjatundlikku planeerimist kui ka koostööd kogukondadega.

Hea linnaruum ei sünni ühe inimese ega eriala otsustest, selle kujundamiseks on vaja arhitektide, inseneride, linnaplaneerijate, otsustajate ja elanike teadmisi ning kogemusi.

Linnaplaneerimise eesmärk on luua keskkond, mis on ligipääsetav, kestlik ja mugav võimalikult paljudele inimestele. Nii praegu kui ka tulevikus.

Rahvusvahelist linnaplaneerimise päeva tähistatakse igal aastal 8. novembril, et juhtida tähelepanu planeerimise rollile kvaliteetse ja inimesekeskse elukeskkonna loomisel.

Lisalugemist

TalTechi doktorantide Mariliis Niinemägi, Lill Sarve ja Germo Ausini teadusartikkel „Beyond Structural Barriers: Storytelling, Affect and Municipal Responsibility in Urban NBS Implementation“ ilmus 2026. aasta oktoobris rahvusvahelises teadusajakirjas Land. 

Loe teadusartiklit ajakirjas Land 

XI Tartu planeerimiskonverentsi programm