Merendus oli Jaak Viilipuse jaoks teadlik valik juba enne kõrgkooli astumist. Kuigi ta kaalus ka sisejulgeoleku ja ajaloo õppimist, tundus just mereakadeemia kohana, kus tema tugevused kokku saavad. Koolis sobisid talle hästi ajalugu ja geograafia – ained, mis aitavad mõista maailma ja selle seoseid. Merendust õppides lisandusid matemaatika, füüsika ja teised reaalained.

„Merel ei piisa ainult tehnilisest teadmisest, seal on vaja mõista maailma tervikuna,“ ütleb Viilipus. Mereakadeemias kujunenud laiemat maailmapilti peab ta oluliseks nii hilisemas ministeeriumitöös kui ka Merendusklastri juhtimisel.

Kõige eredamalt on õpingutest meeles esimene praktika üldkaubalaeval. Seal sai oma käega tööd teha, maailma näha ja kogeda, mida meretöö tegelikult tähendab. Simulatsioonitunnid olid põnevad, kuid just praktika andis õpitule tähenduse. Õppejõududelt sai ta kaasa nii konkreetseid oskusi kui ka mõtteviise ja arusaama professionaalsusest. Viilipus meenutab tänutundega paljusid, kelle õpetatu on teda saatnud ka hilisemas tööelus.

Tagasi ülikooli tõi soov mõista

Õppimine on Viilipuse elus olnud järjepidev tegevus. Mere­akadeemia laevajuhi erialale järgnesid logistika juhtimise õpingud Suurbritannias ning hiljem taas õpingud Eestis. Eesti Mereakadeemia magistriõppe merenduse erialal lõpetas ta 2021. aastal cum laude. Ta on omandanud ka mikrokraadi Tartu Ülikoolis ning täiendanud juhtimisalaseid teadmisi TalTechis ja EBS-is. Ta ütleb, et tagasi õppima on teda alati toonud soov mõista süsteeme sügavamalt ja näha merendust laiemas kontekstis.

Doktorantuuri astumise ajend kujunes ministeeriumis töötades. Viilipuse hinnangul ilmnes seal selgelt, et riigil puudub terviklik arusaam merenduse võimalustest. Ta nägi suurt potentsiaali, aga ka lahendamata küsimusi, mis vajasid põhjalikumat analüüsi.

Nüüd uurib ta, kuidas saaks Eesti paremini rakendada oma asukoha, sadamate ja ankrualade võimekusi, arvestades rohepööret, geopoliitilisi muutusi ning tehnoloogia arengut. Eesmärk on anda merenduse arendamisele teaduspõhine alus, millest oleks abi nii riigil, ettevõtetel kui ka teadlastel.

Ankrualast saab teadusküsimus

Doktoritöö ja merendusklastri juhtimine kohtuvad Viilipuse jaoks konkreetsetes olukordades. Üks näide on laevade ankrualade kasutamine. Tema hinnangul kiputakse riigi tasandil nägema selles eeskätt riske ja kulusid, samal ajal kui majanduslikud võimalused jäävad tagaplaanile.

Viilipus näeb võimalust rakendada uusi seiretehnoloogiaid, katsetada lahendusi Eesti tingimustes ning jõuda nendega hiljem eksporditurgudele. Koos klastri liikmetega tuleb selgitada nii tegevuste vajalikkust kui ka võimalikke lahendusi. Ta rõhutab, et probleem ei ole teoreetiline, vaid täiesti reaalne.

Ettevõtetega töötamine aitab mõista, milliseid lahendusi vajatakse ja millised takistused nõuavad poliitilisi või strateegilisi otsuseid. Doktoritöö annab võimaluse neid küsimusi süstemaatiliselt analüüsida ning vaadata üksikjuhtumist kaugemale. Nii jõuavad ettevõtete igapäevased probleemid teadustöösse, kus saab uurida nende põhjuseid ja lahendusvõimalusi kogu sektori vaates.

Kahe rolli ühendamine nõuab teadlikke valikuid. Eesti Merendusklaster vajab ülesehitamist ning ajamahukate projektide kõrval peab jääma aega doktoritööks. Viilipus püüab tegeleda ühe teemaga korraga ning leida tasakaalu töö, õpingute ja isikliku aja vahel. Mõnikord tähendab see ka mõnest tegevusest loobumist, et teadustöö saaks vajaliku tähelepanu.

Koostöö annab teadmistele rakenduse

Ülikooli rolli merenduse arendamisel peab Viilipus keskseks. Merendusklastrisse kuuluvad nii Tartu Ülikool kui ka Tallinna Tehnikaülikool ning ühisprojektides saavad kokku akadeemilised teadmised ja praktilised vajadused.

Ettevõtted ootavad ülikoolidelt rakendusuuringuid, tehnoloogiliste lahenduste katsetamist ja strateegilist analüüsi. Samuti vajavad nad tuge merenduse üleilmsete arengute mõistmisel. Ülikool saab omakorda ettevõtetelt tagasisidet selle kohta, millised lahendused toimivad ning millised ideed vajavad kohandamist.

Sel sügisel on Viilipuse pilk juba 2027. aasta riigikogu valimistel. Ta peab oluliseks, et merendussektor oleks avalikus arutelus nähtav ning selle seisukohad selgelt sõnastatud. Tema hinnangul soosib praegune majanduskeskkond merenduse kasvu, kuid võimaluste kasutamine sõltub suuresti poliitilistest valikutest. 

Klastri sees on samal ajal käsil üleminek valdkonnapõhisele juhtimisele, et kavandada tegevusi iga valdkonna vajaduste järgi. Viilipus seob selle ambitsioonika eesmärgiga: kahekordistada merendussektori käivet 2035. aastaks.

Töö kõrvalt doktorantuuri kaalujale soovitab ta kõigepealt oma uurimisteema põhjalikult läbi mõelda. Tema praktiline nõuanne on panna varakult paika kolme teadusartikli kavandid ja metoodika – see aitab hoida suunda ka siis, kui tööelu muutub kiireks. „Praktika ja akadeemilise poole ühendamine avardab kindlasti silmaringi ning annab võimaluse näha oma valdkonda uue nurga alt.“

Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu.