1. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist taimetoidupäeva

Keegi ei saa küll öelda, kui palju tohib inimene süüa taimset või loomset toitu, aga võimalusel tasuks kindlasti suurendada taimse toidu hulka oma menüüs, sest sellega teeme iseendale väga suure heateo.

„Taimed on rikkad erinevate vitamiinide ja mineraalainete poolest, eeskätt C- ja K-vitamiini ning folaatide ning kaaliumi ja magneesiumi allikas. Taimetoidu üks suuri eeliseid on polüfenoolide rikkus, mille osalusel toimivad mitmed antioksüdantsed ja põletikuvastased protsessid,“ selgitab Adamberg. 

Kuna polüfenoolid ja osad vitamiinid on värvilised, kehtibki Adambergi sõnul lihtne reegel, et toiduks tasub valida piisavalt erinevat värvi köögi- ja puuvilju. „Nii saame vajaliku mikrotoitainete koguse kätte ilma tabeleid uurimata. Taimne toiduvalik on kindlasti mitmekesisem kui loomse toidu puhul ja sellest leiab igaüks endale sobiva ka nii, et ei pea välismaiseid vilju otsima.“

Söögem rohkem taimetoitu ja vähendagem toiduraiskamist!

Toiduteadlased rõhutavad, et taimetoit on väga väärtuslik ja me peaksime rohkem kasutama ära selle võimalusi. Praegu läheb kahjuks suur osa ehk ligi kolmandik toidust raisku, mida tuleks keskkonnast ja tulevikust hoolivate inimestena kindlasti vältida. „Selleks on kasutatud ju ka palju maad, vett ja energiat. Lisaks sellele sööme palju rafineeritud toitu, milletõttu jäävad tööstuses üle püülijahu tegemisest kliid, mahlapressimisest koored jm,“ toob Adamberg näiteid.

Pole saladus, et rafineerimisel kasutatakse ka palju energiat, vett jm ressursse, mida üha rohkemates maailma paikades napib. „Mõistlikum on toiduks kasutada terviktoite ja vajadusel töödelda toiduaineid nii, et võimalikud kahjulikud ühendid või antitoitained muudetakse kahjutuks toidutehnoloogia, nt biotöötluse abil.“

Eestlase põhitoit on sajandeid olnud leib

Taimetoidu üks alustalasid on Adambergi sõnul täisteraviljad, milleks Eestis on rukis, oder, kaer ja nisu. „Siia nimekirja võib panna ka tatra, mis ei ole küll teravili, aga tatraterad on tärkliserikkad nagu teraviljad. Eestlasi on sajandeid põhitoiduna saatnud leib ja selle juurde kuulus leivakõrvane, mitte vastupidi, nagu on tänapäeval tavaks.“ 

Mis veelgi olulisem: leivategu kannab Adambergi sõnul edasi ka vaimset rikkust. „Tihti kardetakse teravilju, sest neis on palju tärklist, mis annab liigselt energiat ja teeb paksuks. Täisterast haputainaleib võib aga anda vastupidise tulemuse. Kõik sõltub sellest, mis on leivakõrvane.“

Toiduteadusest luulekeeles

Kaarel Adamberg on püüdnud oma igapäevatöös kogetut ja toiduteadusega seotud mõtteid panna ka humoorikatesse luuletustesse, mis võiks kõnetada kas lapsi-noori või ka täisealisi, kellele teaduslik jutt keeruline tundub:

Taimetoit ei ole hein

Mida saadab nukker lein

Taimetoidul kirju värv

Toitub sellest iga närv

***

Püüliveski jäägiks kliid

Pole pehmed nagu siid

Pudru saab neist koreda

Tervisele toreda

***

Põllul kasvab rukis, nisu

Millest koosneb leivasisu

Kas on rukkist tehtud leib

Või on moodne kummist seib