Eesti loob tuumaregulaatorit ja otsib võimalikku jaama asukohta, kuigi otsust tuumajaama rajamiseks pole veel tehtud. Trialoogi debatt näitas, et enne lõplikku otsust on vaja vastata veel mitmele olulisele küsimusele: kui kalliks väikereaktorid kujunevad, millise hinnaga need elektrit toodavad, kui suure riski võtaks riik ning kas Eestis on piisavalt teadmisi ja inimesi, et jaama ohutult käitada ja kontrollida.
Trialoogi debatil arutasid tuumaenergia võimalusi ja riske kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Argo Rosin, Tartu Ülikooli kaasprofessor ja tuumaenergeetika teadlane Alan Tkaczyk, Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets ning Eesti Rohelise Liikumise väiketuumajaamade vanemekspert Madis Vasser. Debatti modereeris Trialoogi peatoimetaja Silver Tambur.
Eesti on juba teinud ettevalmistusi selleks, et tuumajaama rajamine oleks tulevikus üldse võimalik. Riigikogu võttis juunis vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse ning 2027. aasta alguses alustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tööd tuumaregulaator – asutus, mis hakkab vastutama tuumaohutuse ja -julgeoleku loastamise ning järelevalve eest.
See ei tähenda siiski, et jaama rajamine oleks otsustatud. „Praegu ei ole piisavalt infot, et teha lõplikku otsust,“ ütles kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga. Riik on valinud lähenemise, kus paralleelselt tehakse nii ettevalmistusi võimaliku tuumajaama ehitamiseks kui kogutakse infot uute väikereaktorite kohta. Nii ei jää Eesti ootama hetke, mil teiste kasutuskogemusest saab järeldusi teha, vaid on otsustamise ajaks vajaliku eeltööd juba teinud.
Tuuma- ja taastuvenergia ei pea omavahel võistlema
Enne ehitusotsust tuleb selgeks teha ka see, millist probleemi tuumajaam Eesti elektrisüsteemis lahendaks.
TalTechi professor Argo Rosin ei nõustu lähtekohaga, et Eesti peab valima tuuma- ja taastuvenergia vahel. „Täiesti vale on minu arust vastandada taastuv- ja tuumaenergiat,“ ütles ta.
Rosina nägemuses peaksid need teineteist täiendama. Tuule- ja päikeseenergia kõrval vajab elektrisüsteem juhitavat tootmist ning tuumajaama suur pöörlev sünkroongeneraator annaks süsteemile loomulikku inertsi. See aitab võrku stabiilsena hoida ja võib omakorda toetada suuremat taastuvenergia osakaalu.
Rosina sõnul ei piisa eri tootmisviiside megavatt-tunni hinna võrdlemisest. Vaadata tuleb kogu elektrisüsteemi kulu – võrku, tasakaalustamist, salvestust ja juhitavat tootmist, mida on vaja siis, kui tuult või päikest napib.