Kasvava huvi taga ei ole ainult eriala populaarsus, vaid kogu ehitusvaldkonna muutumine. Kui veel mõni aastakümme tagasi seostati ehitusinseneri tööd eelkõige betooni, terase ja ehitusplatsiga, siis täna tähendab see järjest enam digilahendusi, kestlikku mõtteviisi ja tervikliku elukeskkonna kujundamist. Projekteerimisel kasutatakse digimudeleid, hinnatakse hoonete süsinikujalajälge juba projekteerimisfaasis ning järjest olulisemaks muutuvad energiatõhusus, ringmajandus ja nutikad tehnosüsteemid. Ka ajalooliste hoonete restaureerimine eeldab üha enam insenerteadmisi, mis ühendavad ehitusfüüsika, konstruktsioonide tundmise ja kaasaegsed tehnoloogiad. 
 

Huvi ehitusinseneeria vastu ei kasva juhuslikult. Kutsekoja OSKA valdkonnauuringu järgi vajab ehitussektor spetsialiste, kes lisaks klassikalistele inseneriteadmistele valdavad digilahendusi, mõistavad kestliku ehituse põhimõtteid ning oskavad töötada üha keerukamates ja omavahel seotud projektides. Samuti rõhutab uuring, et tänapäevase elukeskkonna loomine nõuab terviklikku planeerimist ning erinevate erialade tihedat koostööd. Kasvavat huvi on märgata ka Tartu kolledžis. Lõppenud õppeaastal käis ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekaval tudengivarjuks üle 40 noore ning kolledži õppejõud osalevad aktiivselt koolide karjääripäevadel ja annavad ehitusinseneeria teemalisi valikaineid. 

„Ehitusinseneri töö ei piirdu enam ainult uute hoonete kavandamisega. Sama oluline on olemasolevate hoonete nutikas rekonstrueerimine ja energiatõhusamaks muutmine. Seetõttu peavad tulevased insenerid mõistma nii konstruktsioone, tehnosüsteeme kui ka kestliku ehituse põhimõtteid,“ ütleb TalTechi Tartu kolledži direktor ja õppekava programmijuht professor Aime Ruus. Tartu kolledžis on õppetöö üles ehitatud nii, et teooria ja praktika käivad käsikäes. Tudengid saavad laborites praktilise kogemuse, lahendavad ettevõtete päris probleeme, käivad praktikal ning kasutavad õpingute jooksul samu digitaalseid tööriistu, millega puutuvad kokku hiljem tööelus. Väiksemad õpperühmad võimaldavad teha õppejõududega tihedat koostööd ning saada personaalset juhendamist kogu õpitee vältel. 

„Meie eesmärk ei ole õpetada ainult projekteerima või ehitust juhtima. Soovime, et lõpetaja oskaks näha kogu ehitusprotsessi tervikuna ning mõistaks, kuidas sünnivad kestlikud ja kvaliteetsed hooned. Sama oluline on oskus väärtustada olemasolevat ehitatud keskkonda – olgu selleks ajalooliste hoonete restaureerimine või tänapäevaste hoonete rekonstrueerimine. Seetõttu teeme tihedat koostööd ettevõtetega ning tudengid saavad juba õpingute ajal lahendada päris projekte,“ lisab Ruus. 
Integreeritud õppekava lõpetajad saavad nii magistrikraadi kui ka 7. taseme ehitusinseneri esmakutse, mis annab tugeva aluse erialase karjääri alustamiseks. Praktika näitab, et paljud tudengid leiavad esimese erialase töö juba õpingute ajal. 

Pole juhus, et ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekava on juba teist aastat järjest TalTechi populaarseim. Noored näevad ehitusinseneerias võimalust ühendada tehnoloogia, praktiline probleemilahendus ja võimalus kujundada tuleviku elukeskkonda. Just selliseid insenere vajab ehitussektor ka järgmiste kümnendite väljakutsete lahendamiseks.