Millega Metrosert tegeleb ja miks on see oluline?

Metrosert tegutseb valdkondades, millest tavainimene ei pruugi igapäevaselt kuigi palju kuulda, kuid millel on oluline roll tehnoloogia arengus. Meie töö hõlmab nii täppismõõtmisi ja metroloogiat ehk mõõteteadust kui ka uute tehnoloogiate arendamist.

Ühelt poolt tagame, et mõõteriistad ja mõõtmistulemused oleksid täpsed ning usaldusväärsed. Teisalt aitame ettevõtetel lahendada keerulisi tehnoloogilisi probleeme ja arendada uusi tooteid. Meie tegevusvaldkonnad ulatuvad kiibi- ja kvanttehnoloogiatest fotoonika ning droonitehnoloogiateni, aga ka autonoomsete sõidukite, vesinikutehnoloogiate, biorafineerimise ja terviseandmeteni.

Näiteks aitame ettevõtetel katsetada uusi lahendusi ning hinnata, kas need toimivad nii, nagu vaja. Täpsed mõõtmised ja tehnoloogiate arendamine aitavad luua paremaid ning töökindlamaid tooteid ja annavad Eesti ettevõtetele võimaluse rahvusvaheliselt läbi lüüa.

Tudengi jaoks tähendab see võimalust rakendada ülikoolis omandatud teadmisi päris probleemide lahendamisel ning panustada sellesse, et Eestis sünniksid uued tehnoloogiad, mis jõuavad ka rahvusvahelisele turule. 

Milline on olnud sinu enda teekond tehnoloogia- ja teadusvaldkonda ning kuidas jõudsid oma praeguse rollini?

Minu teekond sai alguse juba varases lapsepõlves, kui puutusin esimest korda kokku arvutitega. Nende hulka kuulusid näiteks CPM-i operatsioonisüsteem, IBM XT ja ZX Spectrum.

Tallinna Tehnikaülikoolis õppisin arvuti- ja süsteemitehnikat ning tegin oma esimesed teadustööd kiipide testimise valdkonnas. Ka minu diplomitöö praktiline osa valmis ettevõttes Fincitec, millest sai hiljem National Semiconductor ja seejärel Texas Instruments.

Mis sind tehnoloogia valdkonna juures kõige rohkem köidab ja mis on sind siin nii kaua hoidnud?

Kiipide valdkonna arengus oli periood, mil järgmise täiustatud tehnoloogilise tasemeni jõudmine võttis üsna kaua aega. Protsessorite taktsagedused olid jõudnud oma füüsikaliste piirideni ning jõudlust suurendati peamiselt mitmelõimelise ja mitmetuumalise arhitektuuri abil.

Sel ajal olin külalisteadlasena Californias asuva UC San Diego kiipidega tegelevas uurimisrühmas. Seejärel otsustasin liikuda rakendusvaldkonda, kus saaksin oma teadmisi otsesemalt ühiskonna hüvanguks rakendada – meditsiinitehnoloogiate juurde.

Kiipide valdkonda naasin hiljem kiibikompetentsikeskuse loomise projektiga, mille juures mängisid olulist rolli head tuttavad, professor Jaan Raik ja RUP-i programmijuht Mart Toots.

Millised arengud kiipide, elektroonika, fotoonika, täppismõõtmiste ja kvanttehnoloogiate valdkonnas sind praegu kõige rohkem põnevil hoiavad? Milline võiks see valdkond Eestis olla viie kuni kümne aasta pärast?

Mind köidavad praegu enim chiplet-tehnoloogiad ja fotoonilised ühendused. Mõlemad võimaldavad suurendada süsteemide jõudlust ja paindlikkust, fotoonika aitab lisaks märkimisväärselt vähendada energiakulu.

Eesti roll võiks lähiaastatel seisneda eelkõige kiipide disainis. Samas võiks koostöös selliste ettevõtetega nagu Skeleton avaneda võimalusi liikuda ka vertikaalselt integreerituma väärtusahela suunas, keskendudes näiteks andmekeskuste ja tehisintellekti tehaste ehk AI factory’te vajadustele.

See eeldab oskust märgata võimalusi, ühendada eri valdkondade teadmisi ja leida oma nišš kiiresti arenevas rahvusvahelises tehnoloogiamaailmas.

Millist rolli võiks Eesti kui väike riik nende tehnoloogiate arendamisel mängida? Kus näed meie tugevusi ja võimalusi?

Seda on väga keeruline ennustada. Usun aga, et igal väikesel ja ambitsioonikal riigil võiks kiipide ökosüsteemis olla oma kindel roll, mis tugineb juba olemasolevatele tugevustele.

Selle rolli leidmine ei ole lihtne, kuid õnnestumise korral ei pruugi tulemus piirduda majandusliku kasuga. Teatud tehnoloogiliste võimekuste arendamine võib pakkuda lisaväärtusena ka julgeolekugarantiid.

Seetõttu tasub mõelda mitte ainult sellele, milliseid tehnoloogiaid on võimalik arendada, vaid ka sellele, millistes valdkondades saaks Eesti luua pikaajalist ja rahvusvaheliselt olulist väärtust.

Milliseid inimesi on nende arengute elluviimiseks lähiaastatel vaja? Millised teadmised, oskused ja isikuomadused muutuvad järjest olulisemaks? Milline tudeng jääks teile kandidaadina silma?

Vaja on julgeid ja kiire otsustusvõimega inimesi nii era- kui ka avalikus sektoris. Ajalugu näitab, et paljud tänapäeva tehnoloogilised tõmbekeskused on kasvanud tänu avaliku sektori ja riiklike tellimuste toetusele. Nii on juhtunud näiteks Silicon Valleys, Taiwanis ja Iisraelis.

Tudengite puhul hindan avatud maailmavaadet ja võimalusel multidistsiplinaarsust ehk oskust ühendada eri valdkondade teadmisi. Samuti on oluline mitte lasta end liigselt kaasa haarata igast ajutiselt populaarseks muutuvast uuest tehisintellekti lahendusest, vaid püüda näha laiemat pilti ja mõista tehnoloogia arengusuundi.

Uudishimu ja uute lahenduste katsetamise julgus on kindlasti olulised, kuid sama tähtis on oskus hinnata, millised muutused on pikaajalised ning kus peitub tegelik väärtus.

Metrosert paneb välja nii 3000-eurose stipendiumi kui ka 2000-eurose praktika stipendiumi. Mille poolest need kaks võimalust tudengi jaoks erinevad ja kellele võiks sobida üks või teine?

Need kaks stipendiumi erinevad eelkõige selle poolest, mida tudeng võimaluselt ootab: kas rahalist tuge oma erialaseks arenguks koos võimalusega Metroserdiga koostööd teha või konkreetset praktilist töökogemust meie juures.

3000-eurone stipendium sobib tudengile, kellel on oma erialal selge huvi ning soov tulevikus tehnoloogiatega süvitsi tegeleda. Kandideerimisel tuleb kirjeldada oma nägemust valdkonna arengust ja enda võimalikust rollist selles. Stipendiumiga kaasneb valmisolek teha Metroserdiga koostööd ning läbida praktika, mille täpne sisu lepitakse eraldi kokku.

2000-eurone praktika stipendium sobib tudengile, kes soovib eelkõige saada praktilist kogemust, tutvuda Metroserdi tööga ja katsetada oma teadmisi päris ülesannete lahendamisel. Selle stipendiumiga kaasneb ühekuuline praktika, mille aeg ja sisu lepitakse samuti kokku.

Mõlemad võimalused annavad tudengile võimaluse oma erialast huvi edasi arendada, kuid lähenevad sellele erinevalt. Oluline on läbi mõelda, milline neist toetab kõige paremini sinu praeguseid eesmärke.

Kui sa oleksid praegu uuesti ülikoolis ja tahaksid jõuda tulevikus tehnoloogia- või teadusvaldkonna tipptegijaks, mida teeksid juba õpingute ajal?

Vaataksin avatud silmade ja selge peaga füüsilise maailma probleemidele otsa.

Ainult tarkvarast ei pruugi tänapäeval enam piisata, sest tarkvaralahendusi on sageli lihtne kopeerida ja asendada. Olulisemaks muutub küsimus, millised ainulaadsed andmeallikad ja andmekogumid ning nende töötlemise ja väärindamise meetodid annavad sulle konkurentsieelise, mida konkureerivad meeskonnad ei suuda ühe päevaga jäljendada ega ületada.

Endiselt on vaja järjepidevalt tööd teha, katsetada, vajadusel suunda muuta ja oma ideid edasi arendada. Kõige parem on seda teha süsteemselt, selge eesmärgi ja läbimõeldud lähenemisega.

Kuidas ja kust saavad huvilised Metroserdi stipendiumite kohta rohkem teada ning kandideerida?

Metroserdi 3000-eurose stipendiumi ja 2000-eurose praktika stipendiumi tingimuste, ajakava ja kandideerimisinfo leiab TalTechi Arengufondi stipendiumite veebilehelt.

Küsimuste korral saab pöörduda TalTechi Arengufondi tiimi poole aadressil [email protected].