Tallinna Tehnikaülikool

Rakenduskeemia ja geenitehnoloogia kolmanda aasta tudeng Polina Metlitski ei julgenud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti praktikasooviga kirjutades positiivset vastust oodata. Esialgne vastus oligi eitav, kuid ootamatult järgnes sellele mõne aja pärast pakkumine teha instituudis nii praktika kui ka lõputöö.

Geenitehnoloogiat peaerialana õppiv Polina kirjutas ise erialase laboripraktika jaoks kohta otsides Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) DNA-osakonna juhatajale. „Teadsin, et EKEI tegeleb väga konfidentsiaalse informatsiooniga ning kasutab metoodikaid, mille rakendamiseks on vajalik põhjalik väljaõpe, mistõttu ei olnud mul bakalaureusetudengina positiivse vastuse osas suuri ootusi,“ meenutab Polina. Esialgne vastus oligi eitav, kuid seejärel sai ta hoopis pakkumise teha EKEI-s nii praktika kui ka lõputöö. Sellega nõustus ta hea meelega.

Praktika põhiosa moodustas osalemine Horizon Europe projektis CAPCELL. Polina aitas rakkude värvimise ja fluorestsentsmikroskoopia abil võrrelda erinevate kohtuekspertiisis kasutatavate proovivõtutampoonide töötlemisprotokollide tõhusust. Lisaks kuulusid tema ülesannete hulka proovide ettevalmistamine ning teaduskirjanduse ja selles kirjeldatud metoodikatega tutvumine.

Lõputöö praktilises osas keskenduski ta erinevate proovivõtutampoonide ehituse ja materjalide sobivuse analüüsimisele kohtuekspertiisi igapäevatöö kontekstis.

Polina Metlitski
Polina Metlitski Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi laboris

Ka ootustele mittevastav tulemus õpetab

Praktikal sai Polina väärtuslikke praktilisi oskusi alates rakkude loendamisest Neubaueri loenduskambri ja fluorestsentsmikroskoopia abil kuni magnetpärlitel põhineva DNA ekstraktsioonirobotiga töötamiseni.

„Tunnen end nüüd laboris töötades palju enesekindlamalt, sest mul on parem arusaam kasutatavatest töövõtetest, reagentide toimimise põhimõtetest ja erinevatest metoodikatest,“ räägib ta.

Samuti arenes oskus siduda teoreetilisi teadmisi praktilise laboritööga ning hinnata oma tööd ja tulemusi kriitiliselt ka siis, kui need ei vastanud ootustele. „Õppisin selliseid olukordi nägema võimalusena oma töövõtteid parandada ja neist õppida, mis arendas minu probleemilahendusoskust, julgust otsustada ja olla iseseisev.“

Teaduskirjandusega töötamine aitas teadmisi süvendada ning andis suurema kindluse oma teadmistele tuginedes iseseisvaid ja põhjendatud otsuseid langetada.

Lähem kokkupuude teadustööga kinnitas edasisi plaane

EKEI-s praktikat ja lõputööd tehes sai Polina veelgi kinnitust soovile jätkata pärast bakalaureusekraadi omandamist magistriõpingutega. Ta tunneb, et magistriõpe annaks võimaluse oma erialaseid teadmisi süvendada ning looks tulevikus rohkem võimalusi spetsialiseerumiseks ja erinevatel ametikohtadel töötamiseks.

Praktika aitas paremini aru saada ka sellest, milline töökorraldus ja töökeskkond talle sobivad. Oma juhendaja kõrval töötades nägi ta, kui mitmekesine võib teadustöö olla, ning CAPCELLi projektis kaasa lüües koges esimest korda lähemalt, mida tähendab panustada reaalsesse teadusprojekti.

„Avastasin, et mulle meeldib töö, mis pakub vaheldust, võimaldab oma aega iseseisvalt planeerida ning annab võimaluse ise kaasa mõelda ja otsuseid teha,“ ütleb Polina.

Tasub ise teha esimene samm

Teistele tudengitele soovitab Polina leida valdkond, mis päriselt köidab ja huvi pakub. Selleks tasub haarata kinni võimalustest kohtuda oma eriala spetsialistidega ja saada aimu, mida nende töö tegelikult endast kujutab: külastada seminare ja konverentse, osaleda töövarjupäevadel, käia ettevõtetes ja teadusasutustes ning proovida võimalusel kätt ka praktikal.

„Samuti tasub olla uudishimulik, julgelt küsimusi esitada ja oma võimaluste kohta uurida – sageli ei pea sobiva võimaluse leidmiseks ootama, kuni keegi selle ise välja pakub, vaid tuleb ka ise esimene samm teha,“ soovitab ta. „Just selline aktiivsus võib avada uksi, mille olemasolust varem isegi teadlik ei olnud.“

Polina julgustab mitte käsitlema ülikooliaega ainult kohustuslike õppeainete läbimisena, vaid kasutama seda võimalikult palju katsetamiseks ja erinevate suundade mõtestamiseks. Sageli on keeruline ette kujutada, milline üks või teine eriala või amet igapäevaselt välja näeb, kuni pole saanud ise selles keskkonnas viibida. Seetõttu tasub olla avatud ka võimalustele, mis esialgu ei tundu otseselt enda plaanidega seotud olevat: need võivad anda väärtuslikke kogemusi ja aidata paremini mõista, mida tulevikus teha soovid.

„Tudengina ei pea sul veel olema valmis vastuseid ega täpselt välja kujunenud karjääriplaani. Olulisem on olla uudishimulik, julgeda proovida ja anda endale võimalus avastada, milleni need esimesed sammud võivad viia.“

Kolm küsimust juhendajale

Jesamine Jöneva Rikisahedew, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna teadur

Mida hindate praktikandi või värske töötaja puhul kõige enam?

Tehnilisi oskusi saab õpetada, seega hindan sama kõrgelt usaldusväärsust, algatusvõimet, organiseeritust ja head suhtlemisoskust. Teadustöös ei lähe asjad sageli plaanipäraselt, mistõttu peavad tudengid julgema öelda, kui nad on hätta jäänud või kui midagi ei ole õnnestunud. Samuti julgustan neid kõigepealt ise probleemi läbi mõtlema. Siis saame selle asemel, et mina lihtsalt juhiseid annaksin, koos arutada võimalikke lahendusi.

Ajaplaneerimine on oluline, sest teadustöös tuleb tähtaegadest kinni pidada. Pean väga oluliseks ka esinemisoskust: heast teadustööst on kasu vaid siis, kui oskad seda teistele selgitada. Tudengid peaksid kasutama iga võimalust harjutada avalikku esinemist ja ettekannete tegemist.

Kuidas te ise oma karjääris sellele kohale jõudsite?

Omandasin doktorikraadi rakendusbioloogias ning enne EKEI-s kohtugeneetika valdkonda suundumist lõin endale tugeva baasi teaduslike katsete kavandamise, mikroskoopia, akadeemilises kirjutamise ja kommunikatsiooni valdkondades. Need  oskused võimaldasid mul asuda tööle uues valdkonnas ning õppia kiiresti tundma selle valdkonna teaduskirjandust ja meetodeid.

Praegu töötan DNA osakonnas teadurina, teen rahvusvahelist teadus ja juhin osa Horizon Europe projektist. Minu töös on ühendatud laboriuuringud, projektijuhtimine, juhendamine ja koostöö partneritega kogu Euroopas.

Minu karjäär on hea näide sellest, miks teadlase tee ei pea kulgema täiesti sirgjooneliselt. Kõige olulisem on omandada tugev oskuste baas ja õppida neid eri teadusvaldkondades rakendama.

Milliseid karjäärivõimalusi pakub EKEI meie tudengitele?

DNA osakonnas töötavad näiteks laborispetsialistid ja DNA-eksperdid ning nende ametikohtade jaoks on geenitehnoloogia ilmselt kõige otsesemalt sobiv erialane taust. Sõltuvalt ametikohast või projektist võivad asjakohased oskused olla ka teiste bioloogia valdkonna tudengitel.

EKEI-s on veel mitmeid teisi osakondi, julgustan tudengeid tutvuma meie veebilehega, kust saab infot eri töövaldkondade ja siin töötavate inimeste erialase tausta kohta.

Kui huvi pakub just kohtuekspertiis, siis tasub kindlasti uurida, kas pakutakse võimalusi praktika tegemiseks või lõputöö tegemiseks. Arvestada tuleb siiski, et EKEI põhitegevus on kohtuekspertiiside tegemine, mitte akadeemiline teadustöö.