Miks just reaalainete õpetajad?

Reaalained – matemaatika, füüsika, keemia – kujundavad süsteemse mõtlemise ja oskuse probleeme lahendada. See mõtteviis on vajalik igas valdkonnas: inseneerias, majanduses, IT-s ja hariduses.

„Kui meil ei ole häid reaalainete õpetajaid, ei ole ka noori, kes tulevikus ettevõtetes ja teaduses innovatsiooni veaksid,“ rõhutab Toming. Sama kinnitab ka TalTechi rektor Tiit Land: „Matemaatika ja reaalained määravad otseselt Eesti konkurentsivõime. Kehv matemaatika riigieksami tulemus võib sulgeda noortele paljud uksed.“

Õpetajad, kes muudavad elusid

Tomingule meenub kooliajast matemaatikaõpetaja, kes jäi alati rahulikuks, isegi kui midagi tuli seletada seitse korda. „Füüsikatunnis tegime päris katseid elektriga – see polnud ainult õppimine, vaid avastamine,“ jutustab ta. Just sellised õpetajad sütitavad õpilastes uudishimu ja julgustavad tulevikus ka ülikooliteed astuma.

Paraku on reaalsus karm: põhikooli lõpus kaob koolisüsteemist 20–25% noori. Õpetajate töökoormus kasvab, palgarahulolematus süveneb ja eriti maakoolides on õpetajate leidmine keeruline. Nii ongi vaja täiendavat tuge ja tunnustust.

Fond sündis suuremast murest

Mõte õpetajaid toetada kerkis 2023. aastal TalTechi vilistlaskogu seminaril: kuidas tagada järelkasv inseneri- ja teaduserialadel, kui põhikoolis napib motiveeritud reaalainete õpetajaid?

„See ei ole lihtsalt järjekordne projekt – see on investeering meie laste heaolusse ja Eesti tulevikku,“ ütleb Toming. Fondi kaudu antavad stipendiumid aitavad õpetajatel võtta aega enesetäienduseks, teha tunde põnevamaks või lihtsalt laadida akusid, et klassi ees särada.

Ühiskondlik missioon, mille nimel tasub tegutseda

Praegu on fond kogunud ligi 24 000 eurot. Siht on suurem: jõuda selleni, et igast maakonnast saaks neli reaalainete õpetajat stipendiumi. Kui iga ettevõte panustaks aastas kasvõi 500 eurot, tähendaks see Eesti peale kümneid miljoneid.

„Kõik ütlevad, et tore algatus. Aga selleks, et päriselt midagi muutuks, on vaja tegusid. Ka kümne-eurone annetus kuus loeb,“ ütleb Toming.

Tema unistus on, et kümne aasta pärast ei peaks ükski õpetaja loobuma oma kutsumusest pelgalt majanduslikel põhjustel ning et õpetaja amet oleks Eestis sama hinnatud kui arsti või inseneri töö.