Ilmselt on paljud naljaga pooleks või teinekord ka surmtõsiselt arvanud, et kasvatavad ise äädikakärbseid, sest tihti ilmuvad need putukad välja justkui eikuskilt. Tegelikult loomegi me neile teadmatusest või ka laiskusest soodsa elukeskkonna. 

Tambergi sõnul oodataksegi temalt kõige sagedamini vastust küsimusele, kust äädikakärbsed tulevad ja kuidas neist vabaneda: “Nad tulevad õuest puuviljalõhna ja toidulõhna peale, sest neid meelitavad ligi igasugused käärimise ja roiskumise lõhnad.” 

Tamberg tunneb äädikakärbeste hingeelu üsna hästi, sest teeb nendega uurimustööd. Just seetõttu on ta ka õige inimene jagama näpunäiteid, kuidas nendest hoiduda ja vajadusel lahti saada. Kõige olulisem on teada, et kui kodus hoitakse lahtisi puuvilju või toidujäätmeid, luuakse tahtmatult äädikakärbestele ideaalne keskkond.

Sügisene õunamahla aurutamine mõjub äädikakärbsele kui kutsung. “Nad tulevad selle peale kohe kohale,” lubab Tamberg.

Pooleteise nädalaga kasvab peale uus põlvkond

Äädikakärbeste elutsükkel on lühike ja soodsates tingimustes paljunevad nad väga kiiresti. Emane kärbes paaritub kord elu jooksul ja muneb siis umbes 300 muna. Munastaadiumile järgneb kolm vaglastaadiumi: esimese, teise ja kolmanda astme vagel. 

Tamberg jätkab: “Siis toimub nukkumine ja seejärel tuleb uuesti valmik. Kogu elutsükkel kestab 25 soojakraadi juures vaid üheksa päeva.” Seega peab selleks, et äädikakärbes saaks areneda ja uus põlvkond tekkida, leiduma kodust toidujäätmeid umbes üheksa päeva jagu.

Paljudele mõistatuseks jääb küsimus, kuidas äädikakärbsed talve üle elavad. “Külmades tingimustes on putukatel selline asi nagu diapaus, mis tekib siis, kui temperatuurid lähevad külmemaks ja päev muutub lühemaks. Sel ajal putukas ei mune, tema elutegevus aeglustub ja niimoodi elab äädikakärbes täiskasvanuna talve üle.” 

Tõsi, ilmselt kõik ei ela, ainult need õnnelikud, kes on kuskile parema koore alla peitu pugenud. 

Kuidas äädikakärbestest lahti saada?

Äädikakärbeste tõrjumiseks on mitu tõhusat meetodit.

Puhtus ja koristus! Kõige olulisem on hoida kodu puhtana. Eemaldage regulaarselt toidujäätmed ja puhastage tööpinnad. Kärbsed ei saa paljuneda, kui neil pole sobivat keskkonda.

Lõksud! Tamberg soovitab kasutada lõkse. “Parim viis on kasutada veini või mahla, lasta sel käärima minna ja panna see klaasi sisse, kaaneks paberist torbik, mille teibite klaasi külge kinni. Kärbes läheb lõhna peale august sisse, aga välja enam tulla ei oska,” õpetab ta.

Tolmuimeja! Kui kärbseid on palju, võib neid püüda ka tolmuimejaga.

Miks on äädikakärbseid palju just sügisel?

Sügiseks ja suve lõpuks on äädikakärbseid tekkinud väga palju, sest neil on olnud terve suvi aega paljuneda. “Kui mõelda, et üks emane muneb 300 muna, on tegu eksponentsiaalse paljunemisega, mille tõttu ongi neid septembriks väga palju,” selgitab Tamberg. Paljunemistsükkel jätkub, kuni temperatuurid langevad ja kärbsed lähevad talvituma.

Kui nüüd keegi kardab, et puhkusele minnes ununes köögikapile banaan või mõni muu äädikakärbseid ligimeelitav toit ja koju naastes ootab ees must kärbsepilv, mida peab hakkama laiali ajama, siis rahustab Tamberg, et vahest nii hullu olukorda ei teki. “Oleneb, kui palju neid äädikakärbseid enne oli ja kui palju nende mune sinna prügikasti sai.” 

Äädikakärbsed võivad olla tüütud, kuid nende kogunemist on võimalik tõrjuda ja ennetada, kui hoida kodu puhtana ja kasutada sobivaid lõkse. Nii saab vältida nende kiiret paljunemist ja hoida kodurahu ka soojal ajal.

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Geenius.ee 23.08.2024.