TalTechi magistris teist aastat rohelisi energiatehnoloogiaid õppiv Mihkel Reinula unistab, et ühiskonnas saaks veel pikalt toimetada, ilma et miski pea peale pöörduks. „Vesinikul on kindlasti koht meie energiamajanduses, lihtsalt sõltub mis mahus,“ leiab ta. Juba sellel aastal loodab tudeng oma tiimiga valmis saada seadme, mis toodab vesinikku ja surub selle tugeva rõhu alla, et võimaldada kiiret tankimist. „Sellest saab terviklahendus, kus kogu protsess toimub automaatselt.“

Vesinik võlus ja pani noored tegutsema
Tartust pärit energeetikafänn teadis juba põhikoolis, et soovib TalTechi õppima tulla. „Energeetika on mulle alati huvi pakkunud. Eriti köidavad mind energiasüsteemid ja roheenergeetika – kuidas panna kõik harmoonias tööle ning seda jätkusuutlikult,“ tõi tudeng välja. Seepärast asutuski ta tehnikaülikooli õppima rohelisi energiatehnoloogiaid nagu päike, tuul ja vesinik. Õige pea võlus vesinik Mihklit ja paari ta kursusekaaslast sedavõrd, et soov sellega tegeleda kasvas neil iga päevaga. „Viisime konverentsil läbi elektrolüüseri ehk vesiniku generaatori töötuba ja ikka maru põnev oli.“ Nii hakkasidki noored esialgu omaette toimetama, kuni said ülikoolilt selge signaali, et tudengite aktivism vesinikuvaldkonnas on TalTechis väga oodatud. Energeetikaentusiastid haarasid mõttest kohe kinni ja lõid TalTechi Vesinikuorganisatsiooni ehk TiVo. Mihkel selgitas, et näeb vesinikul suurt potentsiaali, sest see on puhas energiaallikas, mille tootmisel tekib jäägina vaid hapnik ning põlemisel ja elektriks muundamisel vaid veeaur. Seda on võimalik toota ka taastuvatest energiaallikatest, mis võimaldab vesiniku kogu energiatsükli teostada süsinikuheitevabalt. „Samuti on vesinik sobiv kütus rasketele transpordivahenditele ja tööstusprotsessidele, kus elektrifitseerimine ja akude kasutamine pole otstarbekas,“ märkis tudeng.
Kuna Mihklil oli bakalaureuse viimane aasta, siis suunas ta pilgu magistrantuuri poole ning leidis enda huvidega ideaalselt klappiva eriala, kus saab veelgi põhjalikumalt rohetehnoloogiate ja energeetika kohta õppida. Samal ajal kui tudeng magistriõpingutega alustas oli kiirelt kasvamas ka TiVo. „Hakkasime vesinikuvaldkonda populariseerima – korraldasime konverentse, võistlusi, töötubasid ja muud põnevat,“ rääkis Mihkel. Nad tahtsid noori inspireerida ja koolitasid roheenergeetikast huvitatud tudengeid. „Üks meie eesmärkidest ongi õpetada välja oma ala eksperte, kuna vesiniku- ja sellega seotud valdkondades toimub kiire kasvamine, mis eeldab ka spetsialistide olemasolu,“ tõi energeetikafänn välja. Nüüd on aga TiVo suurimaks fookuseks saanud arendusprojektid. Nad alustasid vesinikul töötavast puldiautost ja õpetlikust stendist, kus saab näha kütuseelemendi hingeelu ehk kuidas vesinikust elekter saab. „See on olnud võimalik tänu pädevusele, mida oleme kahe aastaga tekitanud.“ Praeguseks on organisatsioonis juba pea 100 liiget, kellest kolmandik on otseselt projektidega seotud.
Energiatalletussüsteem ja vesinikutankla
Praegu korraldab TiVo gümnasistidele suunatud võistlust, mis koosneb mitmest etapist ning aitab tekitada huvi inseneeria ja loodusteaduste vastu. Samuti on neil käsil kaks suuremahulist arendusprojekti – HydroCharge ja HydroSave. Viimases valmistavad noored energiatalletussüsteemi, mis salvestab elektrijõu vesinikus, kasutades metallhüdriidide tehnoloogiat. Projekti käigus uurivad nad metallisulameid ning arendavad gaasisüsteemi ja automaatika tehnilisi lahendusi.
TiVo esimene, 2024. aastal alustatud HydroCharge’i projekt, keskendub aga vesiniku tootmisele ja tankimisele. „Oleme arendanud tehnilise lahenduse seadmele, mis toodab vesinikku, surub selle tugeva rõhu alla ning võimaldab seeläbi kiiret tankimist. Eripäraks on see, et seda tehakse terviklahenduses ning automaatselt. Tänu sellele seadmele saavad ülikoolid ja ettevõtted katta omaenda vesinikutarbe vajaduse,“ selgitas energeetikafänn. Ta lisas, et see toetab ka mikromobiilsust, näiteks vesinikudroonide automaatset tankimist. „Kasutame AEM tüüpi Enapteri elektrolüüserit, et vesinikku kohapeal toota ja seda kokkusurumiseks hoiustada. Kuna vesinik on väga hõre, siis suruõhu pealt töötav vesiniku kompressor ehk booster viib vesiniku kuni 500 bari rõhu alla. Rõhu all olev vesinik hoiustatakse vaheballoonis, et võimaldada kiirtankimist. See tähendab, et kui tankimisliidese otsa ühendatakse sobiva suurusega balloon, siis on võimalik see täita 3-5 minutiga,“ tutvustas Mihkel lähemalt aparaadi tööprotsessi.
Apsaka tõttu on projekti elluviimiseks puudu massivoolu kontroller
Kuigi tegemist on väga tänuväärse seadmega, mille arendamisele on õla alla pannud ka riik, kattes projekti kulusid teadus- ja arendustegevuse rahastamise vahenditest pea saja tuhande euroga, siis arenduse lõpule viimiseks on natuke veel puudu. Nimelt palusid noored eelarvet koostades hinnasisendit koostööpartnerilt, sest veebis oli see info varjatud. Koostööpartner andis neile aga ettevõtetele mõeldud hinnakirja, kus summad olid ilma käibemaksuta. „Meie aga seda ei teadnud ja seetõttu said eelarvesse kirja tegelikkusest väiksemad numbrid,“ selgitas Mihkel kogenematusest tekkinud viga, mille tõttu ei jätkunud neil vahendeid, et tankimise kontrollimiseks massivoolu kontroller osta. „Oleme suutnud eelarvet optimeerida ning toetusi juurde saada, kuid hetkel jääb siiski raha puudu, et seda kriitilist seadet osta. Selleta pole meie süsteemil võimalik kontrollida tankimise kiirust ega seda välja lülitada,“ rääkis tudeng. Ta selgitas, et kuna tegemist on väga suure rõhuga, siis on oluline tankimiskiiruse reguleerimine, et ei tekiks ohtlikku olukorda. Noored on hetkel puudujäävat summat kogumas läbi TalTechi toetusportaali. „Iga toetus on meie jaoks hindamatu väärtusega – loodame väga, et mõni hea ettevõte on valmis meie seadmesse investeerima,“ sõnas Mihkel. Muu projektiks vajalik on juba olemas või tellitud.
Töö, õpingud ja hobid täiendavad üksteist
Lisaks õpingutele ja TiVos toimetamisele jõuab magistrant ka tööl käia ja hobidega tegeleda. „Olen kolmandat aastat Elektrilevi ridades,“ jutustas energeetikaentusiast. Esimesed kaks aastat töötas tudeng digitoodete meeskonnas, kus kasutas elektrivõrgust saadud andmeid, et ennustada kriitilisi hooldustöid ja vältida katkestusi. Kolmandal aastal liikus ta aga uude valdkonda, milleks on paindlikkus – elektri paindlik tarbimine ja tootmine ning kõik sellega seonduv. „Saan vastutada selle eest, et Elektrilevis oleks kõikide nende teemade peale mõeldud.“ Tudengil on aga veel üks südamelähedane hobi – rahvatants. „Olen seda juba esimesest klassist peale usinalt teinud. Tulge suvel tantsu- ja laulupeole!“
Kuigi pealtnäha võib paista, et Mihklil on töid ja tegemisi üle pea, siis ta ise nii ei arva. „Need tegevused täiendavad üksteist.“ Elektroonikaentusiast toob välja, et suurimaks inspiratsiooniks TiVoga tegelemisel on kahtlemata inimesed. „Nii ülikool, ettevõtted kui õppejõud on kinnitanud, et teeme vajalikku tööd,“ selgitas tudeng, et kiitvad sõnad innustavad neid tegutsema. „Muidugi on oluline roll valdkonnal endal. Me usume, et tegemist on väga olulise teemaga ning tekitades pädevust aitame sellel kasvada,“ lisas ta.
Väärtuslikud kogemused ja väljakutsetele vastu astumine
Samuti on saadud kogemused väga suure väärtusega. „Ma ütleks, et enamus, kui mitte kogu mu kogemuste pagasist, on tulnud TalTechist,“ rääkis Mihkel. Ülikooli tulles tundusid organisatsioonide tegevus, juhtimine ja projektid talle üle mõistuse keerulised. Kuid nüüd samm-sammult kõike ise läbides on ta aru saanud, et kõik on ettevõtmise küsimus. „Kõige väärtuslikum kogemus ongi minu jaoks TiVo kasvatamine – kuidas alustada miskit nullist ning seda üles ehitada,“ rääkis ta. Hetkel ongi magistrandi ülesanne kõikide TiVo projektide ning ka organisatsiooni üldise heaolu ja arengu eest vastutada. „Mul on olnud võimalus TiVoga kaasas olla algusest peale ning näha, kuidas huvi valdkonna vastu inimestes üha kasvab,“ on ta rõõmus. „Kõik need hangitud kogemused on aidanud mul siseneda tööturule ning tõstnud minu enesekindlust,“ ütles tudeng.
Mihkel mainib, et kuigi ta armastab oma eriala väga, siis õpingud on talle siiski üks suur väljakutse. „Ma ei ole väga kirjutaja hingega sell, seega bakatöö tegemine oli paras peavalu. Mina võin ju oma loomingust aru saada, aga seal on oluline, et ka suvaline inimene minu kirjutatut mõistaks. Peagi ootab mind ees magistritöö, olen juba elevil,“ on ta valmis väljakutse vastu võtma.
Tudengi sõnul töötab ta igapäevaselt selle nimel, et ühiskond saaks energiavaldkonnas jätkusuutlikkuse saavutada. Ta leiab, et rohepööre on kriitilise tähtsusega, kuid see nõuab väga palju muutusi. „Muud moodi seda saavutada ei anna, kui igast otsast ehk valdkonnast sellega pusima hakata ning küll me kambakesi selle süsiniku heite minimeerimisega hakkama saame.“
Mihklit ja teisi särasilmseid vesinikuaktiviste saab unistuste poole püüdlemisel toetada annetades neile TalTechi toetusportaali kaudu vabal valikul summa, et nad saaksid vesinikutankla arenduse lõpule viimiseks massivoolu kontrolleri osta.
„Kõikidele, kes teevad meile üle 500-eurose annetuse, saavad soovi korral oma logo meie tootele lisada. Toetajad mainime alati ära ka projekte esitlemas käies – teeme seda nii gümnaasiumites, ettevõtetes kui ka ülikoolis. Samuti hakkame kevadel annetajaid sotsiaalmeedias postitustega tänama,“ sõnas Mihkel.
„Kui toetus on üle 1000 euro, saab lisada meie tootele suurema logo ning toome annetaja välja ka oma kodulehel tivo.ee. Suuremate toetuste puhul oleme valmis läbirääkimisteks – andke julgelt teada, kuidas soovite, et teid esile tõstaksime. Oleme väga tänulikud kõigile annetajatele,“ märkis Mihkel lootusrikkalt.
Annetamine toetusportaali toeta.taltech.ee kaudu on maksuvaba. See tähendab, et täna tehtud annetustelt arvestatakse järgmise aasta tuludeklaratsioonis tulumaks tagasi.