Kuidas aidata inimestel kauem tervena elada, arendada tervislikumat toitu ja muuta teadussaavutused inimestele kasulikeks toodeteks ning teenusteks? Neile küsimustele otsisid 6. novembril TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse ning Adapteri toidu ja tervise võrgustiku korraldatud arengupäeval vastuseid teadlased, ettevõtjad ja tervishoiuvaldkonna esindajad.

Tartu Ülikooli mikrobioomika professor Elin Org rääkis, kuidas geenide, mikrobioomi, elustiili ja terviseandmete ühendamine aitaks haigusriske varem märgata ning pikendada tervena elatud aastaid.
TalTechist välja kasvanud biotehnoloogiaettevõtte ÄIO tehnoloogiajuht Mary-Liis Kütt avas, kuidas ettevõte toodab pärmide abil tööstuse kõrvalsaadustest rasvu toidu- ja kosmeetikatööstusele.
TalTechi vanemlektor Kristel Vene ja Balbiino ekspordijuht Karina Siimberg tutvustasid ühiselt arendatud probiootilist jäätist, mida oli novembri alguseks müüdud juba 372 000 tükki. Vene rääkis ka Raw Edge’ist, mille jookide taga peituv fermentatsioonitehnoloogia võimaldab arendada teisigi tooteid. „Oma raamistikest välja tulles ja uusi ideid katsetades jõuavadki parimad lahendused kliendini,“ võttis Siimberg koostöö väärtuse kokku.
Mentastic.me asutaja Ain Aaviksoo ja Tallinna Ülikooli dotsent Vladimir Tomberg rääkisid vaimset tervist toetava digilahenduse arendamisest ning sellest, kui tähtis on mõista kasutajate tegelikke vajadusi.
Icosageni kliendisuhete ja müügijuht Lauri Peil rõhutas, et hea teadus vajab ka oskust oma saavutusi tutvustada, kontakte luua ja ettevõtlikult tegutseda.
TalTechi doktorant-nooremteadur Maarja-Liis Elland keskendus terviseinnovatsiooni mõju mõõtmisele. Tema sõnul tuleb juba arenduse alguses selgeks teha, millist muutust inimene vajab ja kuidas hinnata, kas uus lahendus aitab seda saavutada.
Päeva lõpetanud paneeldiskussioonis arutleti, kuidas Eesti teadussaavutusi ettevõtluses paremini rakendada. Osalejad tõid esile Eesti teaduse tugevused ja konkurentsivõimelised tehnoloogiad, kuid nägid arenguruumi nende tutvustamises, investorite usalduse võitmises ja turu vajaduste mõistmises.
Peil ja Aaviksoo kutsusid teadlasi üles julgemalt ettevõtlusega katsetama ning mõtlema, milliseid probleeme nende teadmised lahendada aitavad.
Kütt juhtis tähelepanu teaduse ja ettevõtluse erinevale töötempole. Kui teadlased on harjunud kolme- või viieaastaste projektidega, vajavad ettevõtted sageli lahendusi juba mõne kuuga. Toiduinnovatsiooni puhul on määrava tähtsusega ka hind: isegi paljulubav toode võib jääda turule jõudmata, kui selle valmistamine osutub liiga kalliks.
Arutelus rõhutati ka eri valdkondade koostöö tähtsust. „Lihtsalt inimesed, saage kokku, suhelge, rääkige ja niimoodi tekivad ideed ja niimoodi tekivad koostööd,“ julgustas Peil.
Panelistid kutsusid ettevõtjaid üles julgemalt teadlaste poole pöörduma ning teadlasi oma ideid ettevõtluses katsetama. Päevast jäi kõlama mõte, et järgmine arenguhüpe vajab lisaks headele ideedele inimesi, kes oskavad eri valdkondade teadmised ühendada ja ühised plaanid ka ellu viia.
Demoalal oli võimalus tutvuda toodetega, mis on välja töötatud välja koostöös teadlastega ning suhelda ettevõtetega.