TalTechi Tartu kolledžis kasutatakse droone aerokaardistamiseks, termograafiaks ja ruumiliseks modelleerimiseks. Selliste tehnoloogiate kasutamine näitab hästi, kuidas on muutunud ka inseneri töö: redeli ja mõõdulindi kõrval on töövahenditeks saanud sensorid, kaamerad ja digitaalsed mudelid. 
„Droon on inseneri jaoks sisuliselt lendav andmekogumisplatvorm. Kaamera on ainult üks võimalus – droonile saab lisada erinevaid sensoreid ning kogutud andmetest luua hiljem näiteks termopilte, kaarte või 3D-mudeleid. Kõige olulisem on aru saada, mida need andmed hoone kohta tegelikult ütlevad,“ selgitab TalTechi Tartu kolledži doktorant-nooremteadur Rain Martin Torpats.

Üks lihtsamaid drooni kasutusvõimalusi on hoone visuaalne ülevaatus. Kui näiteks suure hoone katusel on vaja kontrollida katusekatte seisukorda, vihmaveesüsteeme või muid raskesti ligipääsetavaid kohti, tähendab tavapärane kontroll sageli vajadust tõstuki, tellingute või turvavarustuse järele. Droon võimaldab esmase ülevaatuse teha maapinnalt. Kõrge lahutusvõimega fotodelt saab otsida nähtavaid kahjustusi, lahtiseid detaile või muid kohti, mis vajavad lähemat kontrolli. See ei tähenda, et droon asendaks ehitusinseneri või põhjalikku ekspertiisi. Pigem aitab see kiiresti leida kohad, millele tasub tähelepanu pöörata. Nii võib jääda ära vajadus saata inimene kontrollima tervet katust, kui tegelikult vajavad põhjalikumat uurimist vaid mõned piirkonnad.

Soojuskaamera näeb seda, mida silm ei näe
Veel rohkem infot annab droonile paigaldatud termokaamera, mis tuvastab pindadelt lähtuvat infrapunakiirgust ja muudab selle nähtavaks soojuskujutiseks. Sobivate ilmastikutingimuste korral võivad termopildid aidata leida piirkondi, kus hoone konstruktsioon ei tööta ootuspäraselt. Nii võib saada vihjeid puudulikust soojustusest, soojasildadest või võimalikest konstruktsioonikahjustustest. Termopildi tõlgendamine pole siiski nii lihtne, et punane koht tähendab automaatselt ehitusviga. Tulemust mõjutavad mitmed tegurid, nagu välis- ja sisetemperatuur, päikesekiirgus, tuul ja materjalide omadused. Seetõttu vajavad drooniga kogutud andmed spetsialisti tõlgendust. Droon annab silmad, aga insener peab endiselt aru saama, mida ta nende silmadega näeb.

Sadadest fotodest sünnib 3D-mudel
Drooni üks põnevamaid kasutusviise on fotogramm-meetria. Sisuliselt pildistatakse sama objekti paljudest erinevatest vaatenurkadest ning arvuti paneb fotodest kokku ruumilise kujutise. Tulemuseks on detailne 3D-mudel. Sellist mudelit saab kasutada hoone dokumenteerimiseks, mõõdistamiseks, projekteerimise lähteandmetena või objekti seisukorra jälgimiseks. Näiteks võib olemasoleva hoone puhul olla vanades joonistes puudu vajalik info või ei vasta aastakümnete eest koostatud dokumentatsioon enam tegelikule olukorrale. Drooni abil saab olemasolevast olukorrast luua uue digitaalse lähtealuse. Sama tehnoloogiat saab kasutada suuremate maa-alade kaardistamiseks. Seetõttu ei piirdu droonide kasutamine ehituses sugugi ainult majadega – neid kasutatakse ka teede, taristu ja maastiku uurimisel.

Kui fotodest jääb väheks
Kui fotodest loodud mudelist jääb väheks ja vaja on eriti täpset ruumilist infot, saab drooniga kasutada ka LiDAR-tehnoloogiat. Lihtsustatult saadab LiDAR välja laserimpulsse ja mõõdab nende tagasipeegeldumise põhjal väga täpselt objektide kaugust ning asukohta. Nii saab suhteliselt kiiresti koguda suure hulga mõõteandmeid ning luua hoonest, rajatisest või maastikust detailse kolmemõõtmelise mudeli. LiDARi eelis tuleb eriti hästi välja maastiku kaardistamisel, sest osa laserimpulsse jõuab taimestiku vahelt maapinnani. Koos kaamera salvestatud infoga saab tulemuseks täpse ja visuaalselt hästi mõistetava 3D-kujutise. Tartu kolledžis kasutatakse selliseid droonilahendusi ruumiandmete kogumiseks ja modelleerimiseks.

Droon aitab jälgida ka objekti edenemist
Üksiku droonilennu kõrval on väärtuslik ka võimalus teha mõõtmisi korduvalt. Kui sama hoonet või ehitusobjekti jäädvustada ehituse eri etappides, saab võrrelda, kuidas objekt on muutunud. Renoveeritava hoone puhul saab dokumenteerida olukorra enne tööde algust ja pärast nende lõpetamist. Suurema objekti puhul võib droon aidata jälgida ka ehituse edenemist. Nii ei ole droon enam lihtsalt lendav kaamera, vaid üks osa digitaalsest ehitusprotsessist.
Kõiki kahjustusi ei ole võimalik fotolt avastada ning termopilt ei ütle iseenesest, miks on üks seinakoht teisest soojem või külmem. Ka täpse 3D-mudeli saamiseks peab lennu ja andmetöötluse õigesti kavandama. Droon võib mõne minutiga lennata ümber hoone ja koguda suure hulga andmeid, kuid nende muutmiseks kasulikuks teadmiseks on endiselt vaja inseneri.

Tartu kolledžis kasutatavad droonid on enamat kui vahendid efektsete õhuvõtete tegemiseks. Need aitavad tulevastel inseneridel õppida ruumiandmeid koguma ja analüüsima ning nägema ehitatud keskkonda teise nurga alt – sõna otseses mõttes.
 

Artikkel ilmus esmakordselt Delfis 15.09.2026.