Maailmakoristuspäev on Eestist alguse saanud 2008. aastal, mil esimene koristuspäev korraldati. "Mäletan, et meil käis millalgi põhikoolis maailmakoristuspäevast rääkimas "Teeme ära!" projektijuht - sealt sai minu vaimustus ilmselt alguse. Ma ei suutnud uskuda kui suur ja võimas asi on võimalik ära teha, kui teha seda koos ja südamega. Osalesime perega maailmakoristuspäeval pea igal aastal. See oli tavaliselt terve päev kestev ühine sündmus koos naabrite ja sõpradega - koristasime kodukoha metsi, põlde, teeäärseid alasid ja muid paiku. See on kindlasti üks üritus, mis on mulle väga hingelähedane ja milles näen vilistlaste seas tohutult potentsiaali. Tallinna Tehnikaülikoolil on üle 88 000 vilistlase - see on jõud, mis suudab üheskoos maailma muuta! Eelmisel aastal koristasime linnakut maailmakoristuspäeval sõbrannaga kahekesi, sellel aastal osales üleskutses juba vähemalt viisteist inimest. Samm-sammu haaval saame oma ümbruse puhtamaks!" sõnab Kristina Keerdo, Vilistlaskeskuse juhataja.

Sellel aastal koristati peamiselt Raja jalgpallihalli ja Üliõpilaste tee vahele jäävat metsaala. Kõige rohkem prügi leidus Üliõpilaste tee ja Raja tn ääres ning bussipeatuste läheduses. "Tänavate ääres ja bussipeatuste läheduses ongi tavaliselt rohkem koristada, kuna seal on inimliiklus tihedam. Ootamatult leidsime aga üsna metsa keskelt suurema prügihunniku, mille keegi kunagi ilmselt sinna matnud oli. Läheduses oli aga puu ära murdunud ning koos juurtega kogu prügi maapinnale toonud. Leidsime sealt nii riideid, kilekotte kui ka näiteks katkise veekeetja," räägib Kristina. Prügi loodusesse viimise (k.a. matmise) eest ootab inimest kuni 1200 eurone trahv - odavam on viia oma jäätmed lähimasse jäätmejaama. Kui märkad prügi viimist metsa alla, jäätmete põletamist või matmist, tuleks sellest teavitada riigiinfo telefonil 1247 (Keskkonnaamet).

Enim korjati metsast üles kommipabereid, klaasikilde ja taarat. Kokku viidi metsast ära üle 20kg prügi. Huvitavamad leiud olid lisaks veekeedukannule näiteks tolmuimeja filter ja WC-loputuskasti kaas. "Metsa koristamine ongi veidi nagu aaretejaht ka - hea meel on koristada ära kogu prügi, aga ikka on põnev kui leiad midagi eriti ootamatut. Naljakas on leida metsast tolmuimeja filter, aga see reaktsioon ongi pigem sellest, et see ju ilmselgelt ei kuulu sinna keskkonda," sõnab Kristina. Ta lisab, et sellise heateo tegemise lisaväärtus on inimesed, kellega seda koos tehakse: "Mul oli nii äge vaadata, kui hoogu läksid meie koristuspäeva pisemad liikmed - nii kui kindad ja kilekoti said, läksid jooksuga prügi otsima. Tegime sõpradega omavahel ka ikka väikse võistluse, et kelle kott kiiremini täis saab. Kodukoha või muu sulle olulise paiga puhtaks tegemine on muidugi imeline tulemus, aga ma arvan, et selle päeva lisaväärtus ongi see protsess ise - heade inimestega aja veetmine ja millegi koos ära tegemine. Mente et manu!" sõnab Kristina. 

Maailmakoristuspäeva nädalal käisid ka majandusteaduskonna töötajad Sütiste parkmetsas oma panust andmas. "Täiesti mõistetav on, et alati ei sobi koristamiseks just see ülemaailmne 20. september - seetõttu kutsusimegi üles ülikooli liikmeid ka koristuspäevale eelneval nädalal prügijalutusi tegema! Nii-nii tore oli näha, et majandusteaduskonna töötajad võtsid ühiselt lähedalasuvas metsas üleskutsest osa ja andsid oma panuse. Suur aitäh!" sõnas Kristina. Prügijalutus (ehk plogging) on tore viis ühendada tavaline jalutuskäik või sörkjooks looduse puhtaks tegemisega. Sõna tuleb rootsi keeles sõnadest plocka upp (üles korjama) ja inglise keeles sõnast jogging (sörkimine). Sa kõnnid või jooksed ning korjad lihtsalt enda teele jääva prügi üles!

Oled ülikooli töötaja, vilistlane, tudeng või sõber ja võtsid samuti maailmakoristuspäevast osa? Saada meile foto või kirjalik meenutus meilile [email protected]. Näitame kõigile, milline maailmamuutev jõud on ülikooli liikmetel!