Eesti Mereakadeemia raamatukogust leiab merendusõpikute kõrval mereromaane ja laevamudeleid ning vaikse koha õppimiseks. Raamatukogu peaspetsialist Kairi Viisileht tutvustab kogusid ja võimalusi, millest kõik tudengid ega teised huvilised veel ei tea.
POPULAARSED RAAMATUD MEREAKADEEMIA TUDENGITE SEAS
Kuigi suur osa õppematerjalidest on jõudnud digikeskkondadesse, leidub raamatuid, mille järele püsib nõudlus aastast aastasse.
Üks neist on „Õpime madruseks“, mida Viisileht nimetab merehariduse aabitsaks. Raamatut kasutavad nii merekooli õpilased kui ka Mereakadeemia tudengid, sest see koondab merenduse põhiteadmisi.
Populaarsete õppematerjalide hulka kuuluvad ka Ilmar Noore „Laeva püstuvus“, erialased inglise keele õpikud ning taglastöid, laevadiisleid, jõuseadmeid ja abimehhanisme käsitlev kirjandus.
Ka aastakümneid tagasi välja antud õppematerjalid pole oma väärtust kaotanud. Viisilehe sõnul kasutati näiteks 1950. ja 1960. aastatel ilmunud laevaehitusõpikuid väga pikka aega. Kuigi tänapäeva laevades on märksa rohkem elektroonikat, on osa laevaehituse põhitõdesid jäänud samaks.
Aeg-ajalt leiavad kasutust ka vanemad matemaatika- ja füüsikaõpikud. Nii täiendavad uued teadmised ja tehnoloogiad merehariduses aastakümnete jooksul kogunenud erialateadmisi.
MEREROMAANID JA LAEVAMUDELID
Mereakadeemia raamatukogu ei ole mõeldud üksnes erialateadmiste omandamiseks. Üks vähem tuntud võimalusi on laenutada ilukirjandust.
Raamatukogus on eraldi riiulid mereromaanidele ja muule ilukirjandusele. Valikust leiab nii August Mälgu ja Herman Sergo teoseid kui ka uuemat tunnustatud ilukirjandust. Seega võib raamatukokku tulla ka lugemiselamust otsima või silmaringi laiendama.
Lisaks raamatutele tasub tähele panna raamatukogus eksponeeritud laevamudeleid, millel on oma koht Mereakadeemia ajaloos.
Viisileht meenutab, et kunagi oli Mereakadeemial Lasnamäel oma muuseum, mis võttis enda alla terve hoonetiiva. Pärast kolimist paigutati osa muuseumiesemeid eri ruumidesse. Kuna raamatukogus puudusid museaalide pikaajaliseks säilitamiseks vajalikud tingimused, anti esemed üle Eesti Meremuuseumile.
Osa laevamudeleid on nüüd Mereakadeemiasse hoiule antud ning neid saab endiselt raamatukogus näha.
Viisileht juhib mudelitele tähelepanu ka eelõppepäeval, sest mitu neist paikneb kõrgeimatel riiulitel ja võib muidu märkamata jääda.
VAIKNE ÕPPEKOHT JA ABI LÕPUTÖÖ KIRJUTAMISEL
Raamatukogu roll on aastatega muutunud. Kui varem oli üks peamisi põhjuseid raamatukokku tulla vajaliku õpiku leidmine, siis nüüd on sama oluline õppimiseks sobiv keskkond.
Viisilehe sõnul kasutavad tudengid aktiivselt arvutiruumi ning otsivad kohta, kus saaks keskendunult õppida. Samuti tullakse raamatukokku koos kaasõppijatega õppeülesandeid lahendama.
Raamatukogust saab tuge ka lõputöö kirjutamisel. Kui tudeng ei tea, kust vajalikku teavet otsida, saab ta raamatukogu töötajatelt nõu küsida.
Lisaks korraldatakse TalTechi Mustamäel asuvas pearaamatukogus koolitusi, kus käsitletakse näiteks infootsingut ja lõputöö vormistamist. Moodle’i keskkonnas on ka iseseisvalt läbitav koolitus, mis aitab lõputöö kirjutamiseks valmistuda.
RAAMATUKOGU ON AVATUD KA ÜLIKOOLIVÄLISTELE HUVILISTELE
Viisilehe sõnul ei tea paljud inimesed, et Koplis asuvasse raamatukokku võivad sisse astuda ka need, kes pole ülikooliga seotud.
Näiteks on kohalikud elanikud käinud raamatukogus ajalehti lugemas ning mõned külastajad kasutanud vaikset keskkonda kaugtöö tegemiseks. Huvi on tuntud isegi selle vastu, kas raamatukogu väikeses rühmatööruumis võiks pidada korteriühistu koosolekut.
Kuigi Mereakadeemia raamatukogu ei laenuta ülikoolivälistele külastajatele raamatuid koju, saavad nad kohapeal lugeda ja aega veeta.
Viisileht leiab, et raamatukogu võiksid julgemalt külastada ka need, kes on seni arvanud, et neil pole ülikoolihoonesse asja.
ÜLE 20 AASTA MEREAKADEEMIA RAAMATUKOGUS
Kairi Viisilehe esimene mälestus Eesti Mereakadeemiast pärineb 2005. aasta sügisest. Ta oli äsja tööle asunud ning sai osa pidulikust immatrikuleerimistseremooniast.
Mereakadeemiasse jõudis ta enda sõnul üsna juhuslikult. Pärast raamatukogunduse ja infoteaduste õpinguid Viljandis otsis ta tööd ning kuulis kahest vabast ametikohast Mereakadeemia raamatukogus. Ta kandideeris koos kursaõega ja mõlemad said tööle.
Toona asus Mereakadeemia veel Lasnamäel Mustakivi teel ning raamatukogu paiknes hoone kümnendal korrusel. Praeguseks on muutunud nii raamatukogu asukoht kui ka õppematerjalide kasutamise viisid.
Kuigi Viisilehe eriala on raamatukogundus, on töö Mereakadeemias andnud talle rohkelt teadmisi merendusest ja laevandusest. Muhu saarel mere ääres kasvanuna on meri olnud talle alati tuttav, kuid aastate jooksul on süvenenud ka tema huvi merenduse ajaloo ja traditsioonide vastu.
Eriti köidab teda mereromantika. See pole kadunud ka nüüd, mil ta teab meremeeste igapäevatööst ja elust märksa rohkem kui varem.
PABERRAAMATU VÄÄRTUS SÄILIB KA DIGIAJASTUL
Digitaalsete õppematerjalide levik on raamatukogude tööd juba mõjutanud. Viisileht näeb laenutusandmetest, et osa materjale laenutatakse vähem, sest õppimiseks vajalik teave on kättesaadav ka elektrooniliselt.
Ometi ei usu ta, et paberraamatud täielikult kaovad.
Ta võrdleb olukorda varasemate tehnoloogiliste muutustega. Ka raadio, televisiooni ja arvutite tulekuga kaasnesid ennustused, et senised meediumid kaotavad oma tähtsuse.
Viisilehe jaoks on paberraamatu väärtus seotud ka lugemiskogemusega. Raamatu käes hoidmine ja lehtede keeramine pakuvad elamust, mida digitaalne vorm alati ei asenda.
ÜKS RAAMAT, MIS VÕIKS JÄÄDA KA JÄRGMISTELE PÕLVKONDADELE
Kui Kairi Viisileht peaks valima Mereakadeemia raamatukogust ühe raamatu, mida kindlasti järgmistele põlvkondadele säilitada, oleks tema valik „Õpime madruseks“. Põhjus on lihtne: see koondab merenduse alusteadmisi, millele saab edasises õppes toetuda. Kairi Viisilehe sõnum tudengitele, töötajatele ja kõigile teistele huvilistele on lihtne: „Tulge raamatukokku!“
