Pole saladus, et e-riigina tuntud Eestis sõltuvad pangandus, autentimine ja igapäevased tehingud suurel määral piiriülestest ühendustest ja pilveteenustest. „Olukorras, kus Eesti kaotab ühenduse välismaailmaga, olgu siis põhjuseks merekaablite kahjustamine, küberrünnak või geopoliitiline kriis, võivad need sõltuvused põhjustada kriitiliste pangateenuste täieliku katkemise," rõhutab Peeter Madisson, kes oma äsja kaitstud magistritöös otsib sellele mitmekihilisele probleemile lahendusi. 

Ühe abinõuna nähakse saartalitust (inglise keeles island mode), mis tähendab, et süsteem suudab töötada lokaalselt välisühendustest sõltumatult.

Suur probleem: sõltume rahvusvahelistest teenustest ja taristust

Geopoliitiline olukord ongi muutunud viimastel aastatel ka meie regioonis pingelisemaks. "Alates 2022. aastast on Läänemeres kahjustatud vähemalt kümme merepõhja kaablit ja torustikku, sh Nord Stream gaasitorud, Baltic Connector ja telekommunikatsioonikaablid, C-Lion1 ja BCS EastWest Interlink kaablid ning Estlink 2 elektrikaabel ja Elisa telekommunikatsioonikaablid,“ loetleb Madisson. Kõik need intsidendid on tema sõnul tõstnud merepõhja kriitilise taristu turvalisuse rahvusvahelise poliitilise arutelu keskmesse.

Samal ajal ei saa unustada, et finantssektori digitaalne infrastruktuur on muutunud üha keerukamaks ja globaalsemalt hajutatumaks. „Näiteks Eesti finantsasutused kasutavad laialdaselt pilveteenuseid (nt AWS), rahvusvahelisi maksesüsteeme (Mastercard, Visa) ning välisriikides paiknevaid autentimisteenuseid. See tähendab, et välisühenduste katkemine ei mõjuta ainult üksikuid süsteeme, vaid võib halvata kogu teenuse tarneahela,“ selgitab Madisson.

Euroopa Liit on aga kehtestanud ranged nõuded finantsasutuste IKT-süsteemide vastupidavusele, sealhulgas kolmandate osapoolte riskide juhtimisele ja kriisiplaanide testimisele. Eesti oma hädaolukorra seadus kohustab elutähtsa teenuse osutajaid tagama teenuste toimepidevuse ka kriisiolukordades. „Need regulatsioonid loovad otsese vajaduse saartalituse kontseptsiooni süstemaatiliseks käsitlemiseks finantssektoris,“ rõhutab värske magister.

Siin tulebki mängu saartalitus. Samas on praktiliste analüüside põhjal selgunud, et täielikku autonoomsust on vaatamata kõigele keeruline saavutada, kuna paljud teenused sõltuvad globaalsest infrastruktuurist. „Seetõttu ei saa saartalitust käsitleda vaid tehnilise lahendusena, vaid ka kompromissina funktsionaalsuse ja kättesaadavuse vahel,“ lisab Madisson.  

Nii tõstatab magistritöö küsimuse: kuidas tagada kriitiliste pangateenuste minimaalne kättesaadavus olukorras, kus Eesti välisühendused on katkenud, ning millised arhitektuurilised, tehnilised ja organisatsioonilised muudatused on selleks vajalikud?

Töö teoreetilises osas selgitab autor laiemalt saartalituse võimalikke kasutusstsenaariume pilve- ja hübriidarhitektuurides ning finantssektori regulatiivset raamistikku, sh eelnimetatud Euroopa Liidu DORA määruse ja hädaolukorra seaduse nõudeid. Lisaks analüüsitakse Läänemere kaablikatkestuste mõju Eesti ühenduvusele ning sidevõrkude rolli kriisiolukorras.

Praktilises osas kirjeldab Madisson LHV panga näitel olemasolevat AWS-põhist hübriidarhitektuuri (Plaan A – AS-IS) ja kavandatavat saartalituse arhitektuuri (Plaan B – TO-BE), kus AWS Outpost Eestis võimaldab autonoomset tööd välisühenduste katkemise korral. Autor kirjeldab põhjalikult saartalituse käivitamise faaside ajakava, DNS-i ümberlülitust, rakenduste aktiveerimist ja andmete sünkroniseerimist pärast ühenduse taastumist. Laborkatsete ja intervjuude põhjal on autor hinnanud ka saartalituse tehnilist teostatavust, regulatiivset vastavust ning toonud välja peamised kitsaskohad.

Mida teha, kui tahame hullemat vältida?

Kokkuvõttes jagab Madisson nii finantsasutustele kui ka riigile soovitusi, kuidas IKT vastupidavust suurendada ja mida tähtsuse järjekorras ette võtta. 

Näiteks rõhutab Madisson, et pankadel jt finantsasutustel tuleb esmalt tagada, et saartalituse tingimustes töötaks vähemalt üks autentimismeetod. Praktikas tähendab see ID-kaardi põhise autentimise lokaalse OCSP võimekuse loomist ning Mobiil-ID kasutamise tagamist kohaliku SMS-teenuse kaudu. Smart-ID välissõltuvus tuleb Madissoni sõnul kaardistada ja selle katkemiseks peab olema alternatiivne autentimistee.

Teine soovitus puudutab offline-maksete võimekuse loomist, mille puhul tuleb Madissoni sõnul kaardimaksete täieliku katkemise stsenaariumiks välja töötada offline-autoriseerimise režiim kiipkaartidel. See hõlmab limiitide määramist (nt kindel summa kaardi kohta), kriitiliste kaupmeeste (toidupoed, tanklad, apteegid) eelisloendite koostamist ning koostööd kaardiskeemidega offline-parameetrite eelseadistamiseks. Lahendust tuleb regulaarselt testida.

Tähtsuselt kolmas on CDN-sõltuvuse vähendamine kriitiliste teenuste puhul. Nii ei tohi internetipanga ja kriitiliste kliendikanalite teenindamine täielikult sõltuda välismaisest CDN-ist. „Soovitav on rakendada hübriidne CDN-lahendus, kus kriitilised ressursid on kättesaadavad ka lokaalse edge-serveri kaudu, või loobuda CDN-ist kriitiliste teenuste puhul täielikult,“ märgib Madisson. Neljas soovitus hõlmab lokaalset DNSi ja sertifikaadihaldust ning viies keskendub saartalituse regulaarse testimise olulisusele.

Riigile teeb Madisson ettepaneku riikliku saartalituse testimise raamistiku loomist, sh elutähtsate teenuste osutajatele saartalituse testimise nõude kehtestamist, mis oleks analoogne DORA testimisnõuetega.

Balti riike tuleks tervikuna vaadata

Autor toob välja, et 60% elutähtsate teenuste sõltuvus välismaisest CDN-ist on vastuvõetamatu risk. ”Riik peaks kehtestama nõude, et elutähtsate teenuste veebilehed ja kliendikanalid peavad olema kättesaadavad ka ilma välismaise CDN-teenuseta,” rõhutab Madisson. Samuti vajab magistritöö autori sõnul formaliseerimist sideoperaatorite, finantsasutuste ja riigi vaheline kriisisuhtlus. 

Ühtlasi peab riik koostöös autentimisteenuste pakkujatega tagama, et vähemalt üks riiklikult tunnustatud autentimismeetod töötab saartalituse tingimustes. Lisaks peaks edendama piiriülest koostööd Läti ja Leeduga saartalituse stsenaariumite ühiseks planeerimiseks ja välisühenduste mitmekesistamiseks ehk Balti regiooni tuleks vaadata kui ühtset. Andmekeskused, tugijaamad ja muud kriitilised sõlmpunktid peaksid olema autori hinnangul kõik kütuse prioriteetnimekirjas ning oluline on ka logistiline valmisolek kütuse kiireks kohaletoimetamiseks.

Viimase soovitusena märgib Madisson, et pikemas perspektiivis tuleks kaaluda riigisisese maksete töötlemise võimekuse loomist, mis võimaldaks Eesti-siseseid kaardimakseid autoriseerida ilma MC/VISA keskusteta.

Magistritöö "Saartalituse rakendamine kriitiliste pangateenuste kättesaadavuse tagamiseks sidekatkestuste korral" juhendaja oli TalTechi IT-teaduskonna dekaan, professor Gert Jervan.