Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas loodud uus magistriõppekava „Strateegiline disain ja tehnoloogia“ toob esile muutuse, mis toimub nii ettevõtetes kui ka laiemalt ühiskonnas öeldes, et enam ei piisa kitsastest erialateadmistest. Vajatakse inimesi, kes suudavad näha tervikut, siduda erinevaid valdkondi ja suunata teadlikke muutusi.

Õppekava juht Martin Pärn sõnastab selle vajaduse selgelt: „Organisatsioonid vajavad üha enam inimesi, kes suudavad ühendada tehnoloogilise pädevuse, ärilise mõtlemise ja kasutajakeskse lähenemise ning juhtida teadlikke muutusi.“

See tähendab tema sõnul enamat kui lihtsalt toodete või teenuste arendamist. Oluline on oskus muuta insenertehnilised lahendused kliendile väärtuslikeks, kestlikeks ja majanduslikult toimivateks toodeteks ja teenusteks ning kujundada nende arengut viisil, mis toetab ettevõtte pikaajalisi eesmärke ja tagab konkurentsieelise.

Disain kui strateegiline mõtlemine

Strateegilise disaini keskmes ei ole pelgalt vorm või lõpptulemus, vaid mõtteviis, mis suunab kogu arendusprotsessi. „Just disainerlik mõtteviis annab sellele tervikliku raamistiku. See ei keskendu ainult sellele, kuidas midagi teha, vaid sellele, mida ja miks teha,“ selgitab Pärn.

Selline lähenemine aitab organisatsioonil näha suurt pilti, hinnata otsuste mõju ning suunata innovatsiooni süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Disaini strateegiline rakendamine tähendabki, et disain on mõtlemise ja otsustamise viis kogu protsessi vältel alates probleemi mõtestamisest kuni lahenduse elluviimise ja mõju hindamiseni.

Just neid oskusi arendab ka magistriõppekava, mille fookuses on väärtuse loomine mitmel tasandil. Rõhku pannakse nii kliendile, organisatsioonile kui ka ühiskonnale laiemalt. Õppija arendab võimet näha süsteeme tervikuna, hinnata erinevate valikute mõju ning suunata innovatsiooni teadlikult.

„Idee genereerijaid on kõik kohad täis, aga mõtestajaid on vähe,“ võtab programmi eelkäija lõpetaja Tõnis Voitka kokku probleemi, millega paljud tehnoloogiaettevõtted silmitsi seisavad. Ta lisab, et oluline on osata küsida õigeid küsimusi ehk mis on see probleem, mida me tegelikult lahendame..

Tema kogemusest jääb kiiresti arenevas start-up-maailmas sageli puudu just oskusest mõtestada, millist väärtust tegelikult luuakse. Samuti nähakse disaini liiga kitsalt. KrattWorks asutaja Tõnis Voitka on püüdnud oma töös läheneda strateegilisele disainile kui mõtteviisile ehk viisile, kuidas probleeme struktureerida, valikuid teha ja organisatsiooni suunda kujundada. „See aitab panna müügi, arenduse ja juhtimise sama jalga käima,“ lisab ta.

Reageerimisest suunamiseni

Õppekava on küll uus, kuid põhineb varasemale õppekavale „Disaini ja tehnoloogia tulevik“. Selle vilistlane Degritteri asutaja Uku Pütsepp toob esile, et strateegiline disain annab uue vaatenurga probleemide lahendamisele. „Uue programmi üks suurimaid väärtusi on saada teadlikuks erinevatest viisidest, kuidas probleemidele läheneda ja kuidas neid omavahel siduda,“ sõnab ta.

Tema hinnangul annab uus teadmiste diapasoon julguse võtta vastu väljakutseid, mis avavad täiesti uusi perspektiive ja suundi. Samas osutab ta kriitiliselt turu toimimisele: „Sageli jookseme kliendi järgi, kuigi klient ei pruugi teada, mida ta tegelikult vajab.“

Strateegilise disaini mõtteviis aitab liikuda reaktiivsest tegutsemisest proaktiivse suunamise poole ehk olukorrani, kus ettevõtted ei reageeri ainult turule, vaid aitavad seda ise kujundada.

Ühine keel eri valdkondade vahel

Paljud organisatsioonid koosnevad spetsialistidest, kes räägivad erinevaid „keeli“, kus insener keskendub tehnilisele lahendusele, finantsjuht riskidele, turundus kliendile. Edu sõltub aga sellest, kas keegi suudab need vaated kokku tuua.

„Ettevõttes peab olema tasakaal majanduse, inseneeria ja disaini vahel. Kui ühest jääb puudu, on keeruline,“ selgitab Pärn. Just sellise profiiliga inimest kirjeldatakse kui suure pildi hoidjat. See on inimene, kes suudab rääkida arendajate, juhtide ja finantsinimestega ning hoida organisatsiooni ühist suunda. „See aitab panna müügi, arenduse ja juhtimise sama jalga käima.“

Kitsastelt radadelt välja

Disainiõpingute mõju kirjeldatakse eelkõige perspektiivi muutusena. „Inimesed harjuvad oma kitsaste radadega. Uus teadmine aitab näha, mis kõik on võimalik,“ selgitab Pärn. See tähendab oskust liikuda detailide ja strateegia vahel ehk mõista nii tehnilist lahendust kui ka selle mõju ettevõtte tulevikule.

Ta lisab, et uus teadmiste diapasoon annab julguse võtta vastu väljakutseid, mis pole tavapärased.

Kasu ei piirdu ühe töötajaga

Kõnelejate sõnul ei ole strateegilise disaini väärtus ainult individuaalne. Ideaalis peaks kogu ettevõte sellest kasu saama, mitte ainult üks töötaja.

Kui õpingud on seotud päris tööprobleemidega, võib mõju olla nähtav juba õppe ajal. „Kui lõputöö on seotud ettevõttega, on väärtus kohe olemas,“ sõnab Pärn.

Uue põlvkonna roll organisatsioonides

TalTechi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös loodud magistriõppekava pakub Pärna sõnul Eestis uudset lähenemist, kus kohtuvad tehnoloogia, majandus ja disain.

Õppekava on suunatud eelkõige töötavatele spetsialistidele ja juhtidele, kellel on kogemus tehnoloogia, tootearenduse või innovatsiooni valdkonnas ning kes soovivad liikuda kitsastest erialarollidest strateegilisemale tasandile. See on mõeldud neile, kes tahavad laiendada oma teadmisi, mõista paremini organisatsiooni toimimist ning kujundada lahendusi, mille mõju ulatub üksikutest projektidest kaugemale.

Ettevõtete jaoks on sellise profiiliga töötaja kriitilise tähtsusega, sest tehnoloogilised muutused nõuavad inimesi, kes suudavad ühendada strateegilise mõtlemise ja praktilise elluviimise.

Programmi eesmärk ei ole koolitada kitsaid spetsialiste, vaid inimesi, kes suudavad:

• mõista kompleksseid probleeme
• kujundada organisatsiooni arengusuunda
• siduda innovatsiooni ja äri
• juhtida muutusi ebakindlas keskkonnas

Tutvu õppekavaga lähemalt siin.