Tallinna Tehnikaülikool

Tänane tehisaru suudab lahendada matemaatikaprobleeme, mille kallal on teadlased aastakümneid pead murdnud. Lausanne’i Šveitsi Föderaalse Tehnoloogiainstituudi matemaatikaprofessori Juhan Aru sõnul on see tekitanud teadlaste seas nii elevust kui ka ebakindlust. Inseneriakadeemia konverentsil arutles ta, milliseks kujuneb matemaatika ja inimese roll maailmas, kui masinad suudavad asuda lahendama üha keerulisemaid ülesandeid.

Juhan Aru. Foto: Jürgen Randma
Juhan Aru. Foto: Jürgen Randma

„Mul võeti nagu mänguasjad ära,“ kirjeldas Aru TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaalis Trialoog oma tunnet, kui tehisaru hakkas lahendama probleeme, millele matemaatikud olid aastaid pühendunult keskendunud. Sama mõtet jagas ta oma väikese tütrega, kellele tekitas parasjagu palju suuremat muret, et isa oli talle mett valesti leiva peale pannud.

See humoorikas seik peegeldab matemaatikute praegust olukorda. Tehisaru avab teadlastele uusi võimalusi, kuid sunnib samal ajal küsima, millist tööd on neil võimalik hakata tulevikus tegema.

Teadus ja matemaatika kui ühiskondlik vara

Kui vaid veel mõni aasta tagasi suutis tehisarumudel lahendada matemaatikaolümpiaadi ülesandeid, peeti seda suureks saavutuseks. Tänavu on süsteemi võimekus Aru sõnul hüppeliselt kasvanud: mudelid on hakanud lahendama teadusprobleeme, millega matemaatikud on aastakümneid vaeva näinud.

Sügisel jõuti koguni ühe matemaatika seitsme kuulsama aastatuhandeprobleemi võimaliku lahenduseni, mille eest on välja pandud miljon dollarit. Ettekande ajal ootas tulemus veel lõplikku kontrollimist.

Nii mõnegi matemaatiku aastakümnete pikkune uurimistöö leidis tehisaru abil ootamatult lahenduse. „Mis nüüd üldse matemaatikutel teha jääb?“ võttis Aru kokku teadlaskonnas tekkinud küsimuse.

LOE EDASI TRIALOOGIST