Professor Tõnis Timmuski labori uurimissuunast ilmus hiljuti ülevaateartikkel ühes maailma mõjukamas Cell ajakirjade gruppi kuuluvas neuroteaduse ülevaadete ajakirjas Trends in Neurosciences.
Artiklis võetakse kokku molekulaarse neurobioloogia labori viimase kümnendi töö aju-päritolu neurotroofse teguri (BDNF) regulatsiooni uurimisel ning antakse laiem pilt ka kogu valdkonna olulisematest tulemustest. Ülevaates koondavad autorid viimased teadmised selle kohta, kuidas BDNF-i tootmist juhitakse nii ajus kui ka teistes kudedes, ning toovad välja peamised valdkonnas veel vastamata küsimused. Kuna BDNF-i kohta on avaldatud kümneid tuhandeid artikleid ja selles teemas on palju olulisi nüansse, on oluline viimast arusaama koondada ja lahti mõtestada.
BDNF on üks organismi toimimise seisukohalt väga tähtis valk, mille tootmine on erakordselt peenelt reguleeritud. See toetab närvirakkude arengut ja sünaptilist plastilisust ehk protsesse, mis on õppimise ja mälu aluseks. Uuringud on näidanud, et BDNF-i taseme muutused on seotud mitmete neuroloogiliste ja psühhiaatriliste haigustega, sealhulgas Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning depressiooniga.
BDNF-i tootmine algab DNA-st, millelt esmalt sünteesitakse mRNA ning seejärel valk. Seda protsessi juhivad valgud, mida nimetatakse transkriptsiooniteguriteks, ja geenivõimendid (enhanserid), mis aitavad määrata, millal, kui palju ja millistes rakkudes BDNF aktiveerub. Täiendava mehhanismina on BDNF-i mRNA-l mitu vormi, mis paiknevad närvirakus erinevates kohtades ja mis mõjutavad valgu tootmist. Tänu sellele täpsele regulatsioonile saavad aju erinevad piirkonnad kohaneda keskkonnamõjutustega, näiteks füüsilise treeningu või stressiga.
Selliste ülevaadete kirjutamise ettepanekuid teeb tavaliselt ajakirja toimetus ise valdkonna juhtivatele ekspertidele, et tuua esile neurobioloogias aktuaalseid teemasid.
Uurimisrühma juht professor Tõnis Timmusk on rahvusvaheliselt tunnustatud neuroteadlane. 2025. aastal valiti ta EMBO (Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni) liikmeks ning samast aastast kuulub ta ka Academia Europeae liikmeskonda. Timmusk pälvis 2024. aastal Eesti Inimesegeneetika Ühingu elutööpreemia ning on 2020. aasta riigi teaduspreemia laureaat.
Esvald EE, Avarlaid A, Koppel I, Tuvikene J, Timmusk T. Making of BDNF: role of promoters, enhancers, and untranslated regions. Trends Neurosci. 2026 Mar;49(3):233-247.