NATO peasekretär Mark Rutte tõstis TalTechis peetud avalikus loengus Eesti eeskujuks nii tehnoloogilise innovatsiooni, kaitseinvesteeringute kui ka ühiskondliku kriisivalmiduse poolest. Tudengitele ja teadlastele nimetas ta ühe pakilisema ülesandena drooni- ja droonitõrjetehnoloogia ning õhukaitselahenduste arendamist.
Rutte sõnul on Eesti eriti tugev tarkvaras, tehisintellektis ja autonoomsetes süsteemides. Eesti ettevõtted arendavad muu hulgas droone, õhutõrjelahendusi, küberturvalisuse süsteeme, lahinguvälja tarkvara ja energiasalvestust. „Eesti on koht, kus hea idee saab päriselt teoks,“ ütles ta.
Ukraina sõda on Rutte sõnul näidanud, et valmis droonide varumisest üksi ei piisa – vaja on ka võimet neid kiiresti toota ja tehnoloogia muutustega kaasas käia. Sama tähtis on mitmekihiline õhukaitse, kus kallite tippsüsteemide kõrval on vaja ka odavamaid ja paindlikumaid lahendusi linnade ning kriitilise taristu kaitseks.
Rutte tõstis esile Eesti ühiskondlikku kriisivalmidust. Tema sõnul ei panusta siin NATO tugevusse ainult kaitsevägi ja kaitsetööstus, vaid kogu ühiskond. Eesti tasemel tsiviilvalmidust sooviks NATO tema sõnul näha kogu alliansis.
Julgeolekuolukorrast rääkides kinnitas Rutte, et NATO territooriumile ei ole praegu vahetut sõjalist ohtu, kuid Venemaa jääb alliansile pikaajaliseks ohuks. Tema sõnul püüab Venemaa NATO riike, sealhulgas Eestit, survestada hübriidrünnakutega. „Kui tekib vägede koondumine, siis me näeme seda ja tegeleme sellega,“ ütles ta.
Loengu lõpetuseks meenutas Rutte lugu 1982. aastast, mil Eesti tudengid rajasid Nõukogude okupatsiooni ajal suvelaagris naljaviluks NATO baasi. Toonane julgus ja loovus on tema sõnul hea meeldetuletus sellest, kui suur roll on noortel vabaduse hoidmisel. „Väga sageli on ajaloos just noored need, kes julgevad püsti tõusta, impeeriumi üle naerda ja näidata maailmale, kui nõrk see tegelikult on,“ ütles Rutte.
Peale loengut külastas Rutte ka TalTechi laboreid ja kohtus tudengitega.