Hendrik Klaas on üks neist noortest, kes lõpetas sel suvel Tallinna Tehnikaülikooli maapõueressursside eriala bakalaureuseõppe. “Edasi tuleb magistrikraad,” kinnitab Hendrik, kes jääb TalTechi tudengiks ka järgmiseks kaheks aastaks.

Välitööd liidavad kursust

Loodus- ja reaalained meeldisid noormehele juba gümnaasiumis. Eriala valides mõtles Hendrik natuke aega ka IT peale, kuid peale jäi siiski TalTechi geoloogia instituut ning maapõueressursside õppekava. Ehkki – nagu Hendrik ise tunnistab – ega ta päris täpselt osanudki ette kujutada, mida kõike koolis õpetama hakatakse. “Ma teadsin, et tahan tulevikus tööd, kus ei pea laua taga istuma, vaid saab ringi liikuda ja välitöödel käia,” räägib Hiiumaalt pärit noormees. Ta kinnitab, et on oma valikuga väga rahul – praktilist tegevust on maapõueõppes tõesti keskmisest rohkem. “Üks ülikooliaja toredamaid aegu oli esimese kursuse lõpus, kui me käisime suvel kahenädalasel ringsõidul mööda Eestit. Uurisime paljandeid, käisime karjäärides, nägime Eesti geoloogilist poolt,” meenutab Hendrik. “Nii pikalt pidevalt koos viibimine liidab ja annab õige tudengielu tunde.” Ta soovitab kõigile, kes väljas tegutsemisest ja looduse uurimisest lugu peavad, ühe tulevikuvõimalusena kaaluda maapõue eriala. “Sageli ei tule noored sellise võimaluse pealegi, sest üldhariduskoolis geoloogiat ja mäendust ei õpetata ning valdkond pole tuttav. Teadlikumad sisseastujad on need, kel tutvuskonnas juba sama ala inimesed olemas,” selgitab ta ja lisab, et hetkel ongi erialale sisseastumine täies hoos ning soovijatel tasub tegutseda, sest avaldusi saab saata veel 6. juulini.

Lubjakivitolm betooni sisse

Teoinimesena valis Hendrik Klaas ka oma bakalaureusetööks teema, mis nõudis palju praktilist tööd. “Ma uurisin lubjakivi kaevandamisel tekkivate kaevandusjääkide kasutamisvõimalust betoonitööstuses. Lubjakivi kaevandamisel tekib massiivne kogus jääke – sõelmeid, mis sisaldavad lubjakivitolmu. Minu töö keskendus võimalusele kasutada lubjakivitolmu betooni survetugevuse tõstmiseks.” Selleks käis noormees kahes erinevas karjääris materjali kogumas (120 kilo killustikku + 120 kilo ehitusliiva + 60 kilo sõelmeid!), sõelus ja pesi sealt välja katseks vajamineva peenosise, koostas 5 erinevat betooniretsepti ning valmistas vormide abil kokku 30 betoonist katsekeha. “Survetugevuse katsed toimusid geoloogia instituudi laboris. Ma tõestasin, et lubjakivitolmu kasutades on tõepoolest võimalik betooni survetugevust tõsta. Parimate tulemuste saamiseks tuleks nüüd kogustega edasi katsetada, et leida parim betooniretsept.”

Kas sellest võiks edasi areneda ka magistritöö, Hendrik veel lubada ei tea. “Ma tahan natuke ka tööturul ringi vaadata ja võib juhtuda, et sealt tekib hoopis uus teema.” Magistriõpingute ajal saab juba selgemaks ka see, millisele maapõuega seotud erialale spetsialiseeruda. Hendrikut huvitab nii projekteerimine kui ka lõhkamine, ühes lõhkamistööde ettevõttes oli ta eelmisel suvel ka praktikal.

Töövõimalusi on maapõue ressursside õppekava lõpetanutel mitmeid ja erinevaid. “Otsitakse maapõuespetsialiste, mäeinsenere, geoloogiatehnikuid,” loetleb Hendrik mõned hiljuti silma jäänud töökuulutused. “Palju pakkumisi liigub ka ülikooli kanalite kaudu.” Maapõueeksperte ja -teadlasi oodatakse ka lähemale ja kaugemale piiri taha. Hendrik loodab ka ise, et saab magistriõpingutest osa aega välismaal veeta, eelkõige huvitavad teda Skandinaavia riigid. Ent karjäärivõimalusi terendaks soovijatele ka teisel pool maakera.

Põnevat uurimist ja tööd pakub aga ka Eesti maapõu ning Hiiumaa juurtega noor maapõueekspert ei alahinda ka kodusaart: “Kui tulla veel kord minu bakalaureusetöö juurde, siis vähemalt lubjakivi leidub Hiiumaal palju.”

Lisainfo:
TalTech geoloogia instituut
+372 5121131
geo@taltech.ee