Palun tutvusta ennast

Mulle meeldib nimetada end struktuuribioloogiks, kuna see kätkeb endas huvi kõige elusa vastu ning täpsemalt seda, kuidas valgud, nukleiinhapped ja nende suurte biomolekulide kompleksid on molekulaarsel tasandil ehitatud. Täpsest ehitusest ehk struktuurist tulenevad aga molekulide omadused ning see seletab meile, kuidas elu töötab. Mulle on lapsest peale meeldinud asju lahti võtta, kokku panna ning uurida, kuidas need töötavad. Püüan seda lapselikku uudishimu endaga iga päev kaasas kanda. 

Juhin keemia ja biotehnoloogia instituudis valkude disaini uurimisrühma, mis tegutseb tänase struktuuribioloogia eesliinil. Püüame leida mooduseid, kuidas sihipäraselt ja efektiivselt täiustada valkude omadusi ning luua uusi valke, mis täidaks tööstuslikke ülesandeid loodussõbralikul viisil.

Millistest Sinu kogemustest ja teadmistest professoriametis kasu on?

Olin üks esimesi, kes hakkas Eestis valkude kristallograafiaga tegelema. Käisin seda meetodit omandamas oma magistrantuuri ajal USAs Louisiana State University’s teaduspartneri juures ning kodumaale naasnuna aitasin Tehnikaülikoolis üles seada Eesti esimese valkude kristallograafia labori. 

Järeldoktorantuuri ajal keskendusin teisele olulisele struktuuribioloogia meetodile – krüo-elektronmikroskoopiale –, uurides selle abil Pennsylvania State University’s geeniregulatsiooni mehhanisme. Samal ajal täiendasin oma teadmisi valgu struktuuri arvutusliku ennustamise ja muutmise algoritmide alal, mis tänu masinõppe tormilisele arengule on viimaste aastate jooksul samuti tohutuid hüppeid teinud.

Olen puutunud kokku ka eraettevõtlusega, kui töötasin AS TFTAKis valkude täppisfermentatsiooni arenduse alal. Tänu sellele kogemusele mõistan paremini meie ettevõtjate ja tööstuse vajadusi.

Mulle meeldib teha koostööd teiste teadlastega ja arvan, et mul on päris hea nii Eesti-sisene kui ka rahvusvaheline kontaktide võrgustik. Ka praegu on lisaks meie oma rühma tööle käimas mitu koostööprojekti ning olen uutele ideedele alati avatud.

Mida tahad professorina korda saata?

Struktuuribioloogia entusiastina tahaksin, et valkude struktuuranalüüs oleks paremini ligipääsetav ning et meie teadlastel oleks olemas võimalused hõlpsasti oma uurimistööd ka sellesse distsipliini laiendada. Valkude kristallograafia on ajalooliselt olnud hirmutava auraga, kuna proovi ettevalmistus, kristallimine ja röntgen-difraktsiooni andmete analüüs on keerukas, aeganõudev ning eksperimendi õnnestumine suure riskifaktoriga. 

Tänapäevased töövõtted on aga kristallograafia protsessi oluliselt hõlbustanud ning asi ei ole üldse enam nii hull. Lisaks on tekkinud arvutuslikud töövahendid, kasvõi näiteks valkude struktuuri ennustamine AlphaFoldi abil, mis võimaldavad saada küllaltki usaldusväärset struktuurset infot loetud minutitega arvuti tagant lahkumata.

Minu teiseks eesmärgiks on luua Tehnikaülikoolis valkude disaini kompetents, mis toetaks meie bioinseneeria ning biotehnoloogia teadus- ja arendustegevust. Looduses on palju valke, näiteks ensüüme, mida saame tööstuses biotehnoloogistes protsessides rakendada, kuid tihtipeale ei ole need valgud piisavalt stabiilsed, et karmides reaktori tingimustes vastu pidada. Siinkohal tulebki appi valkude disain, mis võimaldab olemasolevate valkude omadusi parandada ning luua ka täiesti uusi tööstuse jaoks sobilike omadustega valke.

Üks üllatus uuel positsioonil?

Kuna olen olnud Tehnikaülikooliga seotud kogu oma kõrgharidusteekonna vältel, siis suuri üllatusi oleks ülikoolil keeruline pakkuda. Samas on tagasivaatavalt üllatuslikult meeldiv tõdeda, kui sujuv on olnud sisseelamine õppejõu ametisse. Siinkohal on paslik tänada kõiki kunagisi õppejõude, kellest paljudest on nüüdseks saanud head kolleegid. Tänu neile ei ole uute kohustuste enda peale võtmine kordagi tundunud ülekoormavana või et oleksin oma muredega üksi.