Eesti ei saa jõukamaks ainult sellest, et töötame rohkem. Me saame jõukamaks siis, kui loome rohkem väärtust. Üks asi on müüa oma aega, teine asi on luua lahendusi, tooteid ja süsteeme, mille eest maailm on valmis maksma.

Värske lõpetajana on loomulik mõelda, et nüüd tuleb leida hea töökoht. Aga kutsun teid mõtlema samm edasi: ärge küsige ainult, kuhu tööle minna. Küsige, millist väärtust te aitate luua. Kas teie töö muudab mõne ettevõtte targemaks, ekspordivõimelisemaks ja tehnoloogiliselt iseseisvamaks? Kas teie inseneritarkus jääb Eestisse kasvama või liigub odava allhankena kellegi teise väärtusahelasse?

Eesti ettevõtetel on täna suur võimalus. Meil on tugev inseneriharidus, praktiline mõtlemine ja oskus keerulisi asju päriselt valmis teha. Samal ajal vajab meie majandus uut kasvu – mitte ainult tarbimisest või toetustest, vaid targemast tööst, tootearendusest, automatiseerimisest, kaitsetööstusest, energeetikast ja ekspordist. Need ei ole abstraktsed märksõnad. Need on valdkonnad, kus iga hea insener, arendaja, projektijuht ja ettevõtja saab päriselt midagi muuta.

Liiga kaua oleme Eestis mõelnud, et meie tugevus on teha teistele hästi ja soodsalt. See ei ole halb algus, aga see ei tohi olla lõppeesmärk. Järgmine samm on õppida oma teadmisi väärilisemalt müüma: oma toodete, oma tehnoloogia ja oma kaubamärkide kaudu. Selleks ei pea iga lõpetaja kohe ettevõtjaks hakkama. Küll aga võiks iga lõpetaja mõelda ettevõtlikult: kas minu töö loob midagi, mida saab korrata, eksportida ja kasvatada?

Selle muutuse juures on oluline ka koostöö. Ülikool, ettevõtted ja riik ei peaks tegutsema eraldi maailmadena. Kui teadus, tootmine ja müük liiguvad koos, sünnivad lahendused, mis ei jää ainult prototüüpideks, vaid jõuavad klientideni ja loovad töökohti.

Üks oluline mõte veel: ülikooliga koos toimetamine ei peaks lõppema diplomi saamisega. Vastupidi – just pärast lõpetamist algab sageli kõige huvitavam osa. Kui teil tekib ettevõttes või oma ideed arendades probleem, mida ei osata tavapäraste võtetega lahendada, siis otsige üles oma õppejõud, juhendajad, laborid ja uurimisrühmad. Teaduspõhine eksperimentaalarendus ei ole ainult suurte ettevõtete privileeg. See on viis, kuidas testida julgeid ideid, vähendada tehnoloogilist riski ja ehitada lahendusi, mida teistel veel ei ole.

See nõuab julgust. Tootearendus tundub riskantne. Müük tundub ebamugav. Rahvusvaheline turg tundub kauge. Koostöö teadlastega võib tunduda aeglane või keeruline. Aga täpselt siin algabki kasv. Insener ei pea olema ainult inimene, kes lahendab etteantud ülesande. Insener võib olla inimene, kes sõnastab probleemi, leiab turu, katsetab koos teadlastega, ehitab lahenduse ja viib selle maailma.

Teie diplom ei ole finišijoon. See on luba võtta suurem vastutus. Eesti ei vaja ainult häid spetsialiste. Eesti vajab inimesi, kes julgevad teha oma töö targemaks, väärtust loovamaks ja maailmale vajalikumaks.

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirja Mente et Manu lõpetajatele pühendatud numbris.