Kui nutikad inimesed hakkavad koostöö käigus ideid põrgatama, võib nendevaheline sünergia tekitada uusi ja paremaid tooteid või mõne valdkonna arengut muutva lahenduse. Samas ei ela mitte kõik lennukad ideed üle kokkupuudet praktikaga, sest saatan peitub teadagi detailides.
Selle dilemma lahendamiseks on Euroopa kõrgkoolides võetud Erasmus+ rahastuse toel kasutusele meetod, mida tähistatakse tähekombinatsiooniga BIP (Blended Intensive Program). Tegemist on probleemipõhise ja kombineeritud õppeformaadiga, mille käigus ühendatakse omavahel intensiivne kohapealne meeskonnatöö ja veebipõhine suhtlus. Esmalt toimub tudengite lühiajaline kohtumine mõnes välisriigis, nii et rahvusvahelistel tiimidel avaneb võimalus omavahel tutvuda ning töötada välja konkreetne idee või prototüüp. Seejärel jätkub meeskonnatöö veebipõhiselt, mille kaudu saavad koju naasnud tudengid lihvida ja vormistada esmaseid lahendusi.
Sellesse Euroopas väga populaarsesse kombineeritud intensiivprogrammi on kaasanud oma tudengeid ka TalTechi Virumaa kolledž. Lisaks uutele ja praktilistele teadmistele ning oskustele saavad üliõpilased BIP-programmide kaudu enda käsutusse üleeuroopalisi kontakte ning õpivad tundma kõrghariduse toimeviise.
Alates 2022. aastast on kolledži tudengid osalenud ühtekokku tosinas BIP-programmis. Hästi näitlikustab ettevõtmise potentsiaali 2024. aastal Virumaa kolledži korraldatud nullenergia projekt, milles osales lisaks meie tudengitele ka paarkümmend Soome, Saksamaa ja Leedu tudengit.
Projekti alguses seadis Elektrilevi automaatika arenduse tiimijuht Eerik Ennemuist tudengitele konkreetse eesmärgi. Neil tuli välja selgitada, kas ja millistel tingimustel saab tänaste tehnoloogiliste lahenduste juures luua nullenergiahoonet. Kuna projekti formaat võimaldas kaasata ülesande lahendamisse erinevate piirkondade ja erialade esindajaid, tekkis võimalus mõelda välja mitmekesiseid lähenemisi.
Virumaa kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise tudeng Jevgeni Petrov andis kõnealusele BIP-le positiivse hinnangu öeldes, et tänu projektile sai ta täiendada oma MATLAB-i (natemaatiliste arvutuste ja modelleerimise tarkvara) teadmisi. „Otsustasin koostada nullenergia saavutamise tööskeemi, mis kombineeriks üldvõrgu voolu päikesepaneelide süsteemiga,“ ütles ta. See skeem andis Eesti ilmajaamaandmete põhjal tudengite käsutusse nii aastaringset päikesekiirgust kui ka päikesepaneelisüsteemi akupatareide tööd kirjeldavad graafikud. Lisaks koostas meeskond rakenduse, mis võimaldas arvutada tavainimesel oma kodumajapidamiste energiatarbijate põhjal välja vajaliku päikesepaneelide ja akude arvu ning valida sobilik inverteri tüüp.
Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht rõhutas, et BIP-sugustes koostööformaatides pannakse lennukad ideed reaalsuses maanduma. „Nii loome väärtust mitte ainult õppijatele, vaid ka ettevõtetele ja ühiskonnale laiemalt,“ rõhutas ta.