Esimese PÖÖPi ehitamisel alustati sisuliselt nullist. Tudengid õppisid keevitama, elektroonikat ühendama ja programmeerima. Nädal enne esimest võistlust põles lühise tõttu läbi peaaegu kogu juhtimiseks vajalik elektroonika. Lahingute vahel tuli aga 20 minutiga vahetada purunenud mootor. Need olid probleemid, mille lahendamiseks valmis juhendit võtta polnud. Järgmisel aastal jõudis areenile juba põhjalikult ümber ehitatud PÖÖP 2.0. Eelmise korra kogemus oli näidanud väga konkreetselt, mis töötab ja mis mitte. Juhendaja võttis saadud õppetunni kokku lihtsalt: „Õppisime, kuidas robotit mitte ehitada.“

Just selles peitubki Robolahingu väärtus inseneriõppes. Idee tuleb muuta töötavaks masinaks, mille juures peavad korraga toimima mehaanika, elektroonika, tarkvara ja juhtimine. Kui midagi ei tööta, tuleb põhjus üles leida ja lahendus ise välja mõelda. 2022. aastal sai PÖÖP endale peaaegu täiesti uue meeskonna. Eriliseks tegi selle asjaolu, et tiimi moodustasid esimese kursuse tudengid, kes olid ülikoolis õppinud alles mõne nädala. Roboti täiustamise käigus õpiti jootma ja keevitama, vahetati mootoreid ja akusid ning vahetult enne võistlust tuli lahendada veel üks üsna praktiline inseneriprobleem: robot oli lubatud 55 kilogrammist peaaegu kilo raskem. Lõpuks jõuti areenile ning saavutati raske töö krooniks raskekaalu kategoorias kolmas koht.

Aastatega on muutunud nii robotid kui ka nende ehitajad. PÖÖPi asemele on tulnud VÜRR ning igal uuel tiimil on võimalik võtta üle varasemad teadmised, teha midagi ümber ja proovida uusi lahendusi. Tartu kolledži tehnikaringis tegeletaksegi elektroonika, robootika, mikrokontrollerite, 3D-modelleerimise ja automaatikaga – Robolahingus saab kõik need teadmised toimivaks süsteemiks kokku panna. 

Seda koges ka 2025. aastal VÜRRi meeskonnas osalenud tudeng Märten Pall. „Kõige väärtuslikum oli näha, kuidas eri osad hakkavad koostöös toimima – ja vahel ka seda, miks need ei tööta. Võistlusolukorras tulevad probleemid kiiresti välja ja lahendused tuleb leida kohe. Kõige rohkem jäi mulle aga meelde see, kuidas meie meeskond pinge all toimis: igaüks tegi oma osa ja kõik pingutasid viimase hetkeni.“

Robolahing on üks näide sellest, kuidas Tartu kolledžis saab inseneeriat õppida ka väljaspool auditooriumi. Arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia õppekava küberfüüsikaliste süsteemide peaerialal õpitakse programmeerimist, elektroonikat, automaatikat ja robootikat ning tehnikaringis saab õpitut kohe rakendada. Varasemat robotiehituse kogemust selleks vaja ei ole – nii mõnigi tudeng on esimest korda jootma või keevitama õppinud just Robolahinguks valmistudes. 

2026. aasta Robolahinguks valmistuvad Tartu kolledži tudengid juba kahe robotiga. Kõige olulisem tulemus ei pruugigi lõpuks olla koht protokollis. Vähemalt sama tähtis on kogemus, et inseneerias ei lähe kõik alati esimese korraga nii, nagu oli plaan – vahel tuleb midagi valmis ehitada ja vaadata, mis juhtub.