Tehnoloogia, tööturu vajadused ja õppijate ootused muutuvad nii kiiresti, et kõrgkool peab olema üheaegselt koht, kus õpetatakse, luuakse uut teadmist, katsetatakse lahendusi koos partneritega ning aidatakse inimestel oma oskusi uuendada kogu tööelu jooksul. IT Kolledži tugevus on kujunenud pikaajalisest rakendusliku õppe traditsioonist ja praktikute suurest osakaalust õppetöös. Just see annab meile hea lähtekoha olla sild akadeemiliste teadmiste ja praktiliste vajaduste vahel. 

Tööturg ei vaja enam lihtsalt „IT-inimesi“. Vaja on spetsialiste, kes mõistavad andmeid, tehisaru, küberturvet ja infosüsteeme, kuid oskavad näha ka organisatsiooni tervikpilti, teha koostööd eri valdkondade inimestega ning muuta tehnoloogia päriselt kasutatavaks. IT on osa peaaegu kõigist eluvaldkondadest. 

Seetõttu ei saa me õpetada ainult tänaseid tööriistu kasutama. Peame arendama võimet õppida, probleeme sõnastada, kriitiliselt hinnata, koostööd teha ja uusi lahendusi luua. Tehisaru muudab selle eriti nähtavaks. Küsimus ei ole enam selles, kas tudengid tehisintellekti (TI) tööriistu kasutavad, vaid kuidas teha seda nii, et tehnoloogia toetaks mõtlemist, mitte ei asendaks seda. Tehisaru kasutusoskus, probleemilahendus, eetika ja kriitiline mõtlemine peavad muutuma läbivateks pädevusteks. 

Üks viis seda teha on tuua päriseluprobleemid otse õppetöösse. 2025. aasta sügisel osales IT Kolledži eestvedamisel tehisaruteemalises koostöömudelis üle 120 ettevõtte. Ettevõtted õppisid esmalt ise TI võimalusi rakendama ja sõnastasid probleemid, mis anti seejärel lahendada 150 tudengile. Nelikümmend tudengimeeskonda jõudis toimivate prototüüpideni. Selline mudel annab ettevõttele võimaluse oma probleemid läbi mõelda ja tudengitele kogemused, mis on enamat kui abstraktne probleemipüstitus. 

Sama oluline on TI arengute keskel toetada meie enda inimesi. Arendame süsteemselt nii akadeemiliste kui ka mitteakadeemiliste töötajate TI-pädevusi, korraldades koolitusi ja kogemusvahetuse kohtumisi, kus jagame toimivaid praktikaid ja katsetame uusi lahendusi. Mitteakadeemilistele töötajatele pakume lisaks individuaalset 1 : 1 tuge, et leida võimalusi TI rakendamiseks just nende igapäevastes tööprotsessides. Eesmärk on, et tehisaru ei jääks üksikute entusiastide tööriistaks, vaid muutuks loomulikuks ja teadlikult kasutatud osaks meie igapäevatöös. 

IT Kolledži arengut näeb ka teaduses. 2026. aasta juunis kaitses Tiina Kasuk kolledži ajaloo esimese doktoritöö, uurides kaugosalusrobotite lõimimist õppimisse ja õpetamisse. Augustis kaitses doktoritöö Kristel Marmor, kes töötas välja mudeli, mis aitab teenindusorganisatsioonidel juhtroboteid süsteemsemalt ja edukamalt kasutusele võtta, arvestades lisaks tehnoloogiale ka kasutajate valmisolekut, tööprotsesse ja organisatsiooni töökorraldust. 

Need ei ole üksikud erandid. IT Kolledžis kasvab teadustööga seotud inimeste ring ning lisaks IT-didaktikale arendame uurimissuundi näiteks tehisaru rakendamisel tarkvaraarenduses, küberoskuste praktilisel arendamisel ja eakate hoolekande digiteerimisel. Uus Welfare Technologies uurimisrühm keskendub tehnoloogialahendustele eakate hoolekandes. 

Meie roll IT pädevuste arendamisel ei alga ülikooli uksest ega lõpe diplomiga. Kui Eesti soovib tulevikus rohkem ja mitmekesisema taustaga tehnoloogiatalente, tuleb valikuid toetada juba enne ülikooli. Näiteks 2026. aastal käivitunud programm „LOVE IT“ loob 15–19-aastastele tüdrukutele võimaluse proovida veebiarendust ja digiettevõtlust, tehisintellekti ning virtuaalset robootikat. Eesmärk on anda noortele kogemused, mille põhjal nad saavad teha teadlikumaid haridus- ja karjäärivalikuid.

Sama oluline on võimalus siseneda tehnoloogiavaldkonda või täiendada oma oskusi hilisemas tööelus. Meie ümberõppeprogrammid on suunatud inimestele, kellel ei pruugi olla varasemat IT-haridust ega töökogemust. Näiteks kursusel „Avasta IT“ saab valida programmeerimise, küberturbe, andmeanalüüsi, IT-toe, infosüsteemide analüüsi ja IT-projektijuhtimise suundade vahel. Paralleelselt laiendame mikrokraadide valikut ning soovime pikemas vaates pakkuda järjest enam valdkondlikku ümber- ja täiendusõpet, mis seob tehnoloogiapädevused konkreetsete sektorite vajadustega – näiteks tehisaru rakendamine tööstuses, tervishoius, avalikus sektoris, hariduses ja teenusmajanduses. 

Muutuste keskel on oluline hoida ja toetada inimesi, kes muutusi parasjagu ellu viivad. Seetõttu liitus IT Kolledž 2026. aastal peresõbraliku tööandja märgise programmiga. Oleme koostanud kaheaastase tegevuskava, mille eesmärk on toetada töötajaid erinevates elu- ja karjäärietappides, kujundada innovatsiooni, katsetamist ja koostööd soosivat ja toetavat töökultuuri ning luua nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool selgem arusaam IT Kolledži uuest ja laiemast rollist. 

Kokkuvõttes: kõige suurem muutus ei seisne ühe uue õppekava, projekti või uurimisrühma käivitamises. Muutub IT Kolledži roll tervikuna. Tahame olla koht, kus õpe, teadus, ettevõtluskoostöö, täiendusõpe ja ühiskondlik mõju toetavad üksteist: tudeng õpib päris probleemide kaudu, ettevõte leiab partneri arendusidee katsetamiseks, teadlane tuge prototüüpimisel ning noor või karjääripööraja oma tee tehnoloogiavaldkonda. Meie ülesanne on luua keskkond, kus inimesed oskavad muutusega kaasa minna, uusi teadmisi luua ning tehnoloogiat targalt ja vastutustundlikult rakendada. Just seda rolli soovib IT Kolledž järgmistel aastatel järjest tugevamalt kanda.

Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu.