Augusti alguses Tehnikaülikooli sisehoovis esietendunud lavastus viib 1960. aastate lõpu tudengielu keskele. See on esimene suvelavastus, mis jutustab ülikooli loo just seal, kus need sündmused kunagi aset leidsid. 

Erilist kohatunnetust tunnustab ka kirjanik Jan Kaus oma Äripäevas ilmunud arvustuses: „Kui sageli rõhutakse suviste lavatükkide reklaamimisel eksootikale – mõne mõisahoone või soosaare erilisele asukohale või iseloomule –, siis Tallinna Tehnikaülikooli ajaloost kõnelev “Nüüd õpin Mustamäel“ [...] tundub võrsuvat kohavaimust endast, pannes publiku kogema võlutrikki, kadunud aegade ilmutust.“

Lugu jälgib andekat maapoissi Kaarlit, kes asub õppima automaatika-telemehhaanika erialale, ning tema ühikakaaslasi Arnoldit, Holgerit ja Ennu. Noorte unistusi ja otsinguid raamivad ajastu teravad kontrastid: KGB, Praha kevade ja võõrvõimu surve kõrvuti lääne rock’n’rolli ning tehnoloogia kiire arenguga. Andra Teede kirjutatud näidend toetub vilistlaste ehedatele mälestustele.

Kriitik Helen Pärk toob oma Postimehe arvustuses esile nii loo traagika kui ka tabava huumori: „Pisut koomilisi teadlasi leiab ilmselt ka tänasel päeval igast ülikoolist, lavastuses loovad nende koondportree õppejõud Hubert (Martin Mill) ning tema aspirandist abikaasa Teele (Piret Krumm), kellel, sarnaselt kaasaja inimestega, on krooniline ajapuudus ning lisaks võime unustada argielu, kui fookusesse tõuseb teadus.“

Ajastutruus lavastuses astuvad üles Jass Kalev Mäe, Maris Nõlvak (Tallinna Linnateater), Theodor Tabor, Karl Robert Saaremäe, Oskar Punga, Egon Nuter (Tallinna Linnateater), Kadri Lepp, Martin Mill, Piret Krumm, Ingrid Pappel, Kristjan Knight, Iko-Erik Uustalu, Sander Kõiv, Johanna Poll, Mia-Marleen Tõnis ja Kevin Räim, rahvatantsuansambel Kuljus.

Vt ka suvelavastuse „Nüüd õpin Mustamäel“ veebi.