Tegemist on iga kahe aasta järel Balti riikide pealinnade vahel roteeruva keemia suursündmusega Balticum Organicum Syntheticum (BOS), mis pälvib maailmas üha suuremat tähelepanu.

„Aastate jooksul on konverentsidel esinenud koguni üheksa Nobeli preemia laureaati, kuid ka sel aastal on oodata mitmeid maailmas tuntud keemikuid,“ tutvustab 29. juunist kuni 1. juulini kestvat tippsündmust Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Tõnis Kanger. Seekordsetest esinejatest võivad teadushuvilistele olla tuttavad USA tippteadlased Christina White ja Richmond Sarpong, samuti Saksa keemik Carsten Bolm jt.

Konverentsi eripära on professor Kangeri sõnul just selles, et teadlaste kõrval võtavad sellest osa ka keemiatööstuse esindajad – ja seda nii esinejate kui ka kuulajatena. Seekordsete peaesinejate seast leiab nt maailmakuulsa Pfizeri ja Novartis Pharma esindajate nimed. „Samuti esitavad noorteadlased oma saavutusi nii lühiettekannetena kui ka posteritel,“ rõhutab ta.

Kolm suurt eesmärki

Kanger lisab, et BOS konverentsil, mille üheks korralduspartneriks on ka Tallinna Tehnikaülikool, on kolm olulist eesmärki. „Esiteks aitab see vahendada maailma akadeemilisel kogukonnale ja ka kõrgtehnoloogilisele keemiatööstusele teaduse ja tehnoloogia kõige uuemaid saavutusi. Teiseks aitab see luua ja süvendada Balti riikide teadlaste ning keemiatööstuse sidemeid teiste maade teadlaste ning praktikutega ühiste projektide initsieerimiseks. Ja kolmandaks võimaldab see tugevdada Balti riikide enda keemiateadlaste ja inseneride vahelist koostööd.“

Neljas eesmärk on samuti oluline, aga mitte keemia vaatest. „See sündmus on ideaalne võimalus tutvustada maailma teadlastele Balti riikide ajaloolist rikkust, kultuuri, kaunist arhitektuuri ja loodust."

Kangeri sõnul võib siinkohal eestlastele huvi pakkuda, et kuidas sellise tasemega konverents üldse Balti riikide juhtida ja korraldada sattus?

Algne idee: raiuda Balti riikide teadlastele uks Euroopasse

Vastuse leidmiseks tuleb ajas tagasi minna 1990ndatesse aastatesse, kui Balti riigid olid juba iseseisvad, aga maailmas tundmatud ja mitmes mõttes alahinnatud – mis salata, ka suhteliselt vaesed.

„Konverentsi idee avada Balti riikide teadlastele aken n-ö Euroopasse tekkis tollasel Kanada Queens’i Ülikooli professoril Victor Snieckusel, kelle ema oli eestlane ja isa leedulane,“ selgitab Kanger. Esimene BOS konverents toimuski 2000. aastal Vilniuses, kus osalesid lisaks Balti riikide teadlastele ka USA, Kanada ja Saksamaa keemikud. „Praeguseks on konverents edasi arenenud ja muutunud partnerite teaduslike ideede vahetuse ja koostöö loomise kohaks,“ kiidab Kanger.

Tänavune BOS, mis toimub 29. juunist 1. juulini, on järjekorras 13., kusjuures Tallinnas toimub see viimase 26 aasta jooksul juba 4. korda.

Loe konverentsi teemade ja esinejate kohta põhjalikumalt:  https://boschem.eu/bos2026/