Uuringu keskmes on praktiline küsimus: millal on põhjendatud olemasoleva veevärgi või reoveesüsteemi rekonstrueerimine ning millal selle ühendamine piirkondliku süsteemiga. Analüüs hõlmab joogiveevarustust, reovee puhastamist ja settekäitlust, ühiseid tugifunktsioone ning süsteemide toimepidevust.

Eestis vajab lähikümnenditel märkimisväärne osa vee- ja kanalisatsioonitaristust uuendamist. Samal ajal mõjutavad teenuse korraldust muutused rahvastiku paiknemises, olemasolevate rajatiste vananemine, oskustööjõu nappus, karmistuvad nõuded ja kasvavad ootused elutähtsa teenuse töökindlusele. VeeFunk loob metoodika, mille abil saab võrrelda tehnilisi lahendusi, investeeringu- ja kasutuskulusid, keskkonnamõju ning teenuse varustuskindlust.

„Me ei alusta eeldusest, et kõik väiksemad süsteemid tuleb tingimata ühendada. Uuringu ülesanne on koostada veetaristu ja teenuste funktsionaalse ühendamise hindamiseks sobiv metoodika ning näidata andmete ja insenerteadmise põhjal, kus piirkondlik ühendamine parandab teenuse töökindlust ja kvaliteeti ning vähendab pikaajalisi kulusid, ja kus on põhjendatud jätkata kohaliku lahendusega. Oluline on, et järgmised taristuotsused ei sünniks üksikute objektide kaupa, vaid tervikpilti arvestades,“ ütles VeeFunki projektijuht, TalTechi linna veesüsteemide professor Ivar Annus.

KIKi veereformi projektijuht Vahur Tarkmees lisas, et KIKi jaoks on oluline, et rahastatud uuringu tulemused jõuaksid praktilisse kasutusse ega jääks üksnes aruandeks. “VeeFunk loob metoodikad ja annab parema aluse veereformi tegevuste, DigiVesi arenduse, vee-ettevõtjate majanduskavade ning tulevaste investeeringumeetmete ettevalmistamiseks. KIK aitab projekti jooksul siduda uuringu teiste veereformi tegevustega, et selle tulemusi saaks võimalikult hästi kasutada reformi edasistes otsustes ja investeeringute kavandamisel,“ sõnas Tarkmees.

VeeFunk koosneb kolmest omavahel seotud tööpaketist:

• veetaristu funktsionaalse ühendamise metoodika: analüüsitakse joogivee-, reovee- ja settekäitlussüsteemide tehnilise ühendamise võimalusi, ühiseid tugifunktsioone ning lahenduste investeeringu- ja kasutuskulusid;
• veeteenuse toimepidevus ja kriisivalmidus: kaardistatakse teenustaseme referentsnäitajad, töötatakse välja toimepidevuse tõendamise mudel ning tehakse ettepanekud projekteerimis- ja ehitusstandardite ajakohastamiseks;
• vee-ettevõtete tugisüsteem: koostatakse väiksemaid vee-ettevõtteid toetava platvormi kontseptsioon, kaardistatakse vajalikud kompetentsid ning korraldatakse koostööfoorumeid ja koosloometöötubasid.

Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Helen Barndõk selgitas, et VeeFunk annab järgmiste veeteenust puudutavate otsuste jaoks vajaliku tehnilise aluse. “Uuring aitab siduda teenuse kvaliteedi, toimepidevuse ja investeeringute kavandamise üheks tervikuks ning kujundada lahendusi, mis on rakendatavad nii õigusloomes, toetuste kavandamisel kui ka kohaliku tasandi arenguplaanides,“ ütles ta.

Uuringusse kaasatakse Kliimaministeerium, KIK, Eesti Vee-ettevõtete Liit, vee-ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja teised valdkonna osalised. Uuringu käigus korraldatakse koostööfoorumeid ja koosloometöötubasid ning tulemusi tutvustatakse vaheraportite ja seminaride kaudu. Uuringu lõpuks valmib lõppraport koos rakendatavate metoodikate, mudelite ja ettepanekutega.

VeeFunk täiendab veereformi käigus varem koostatud finants- ja juhtimisanalüüse tehnilise toimepidevuse ja otstarbekuse vaatega. Uuring keskendub süsteemide funktsionaalsele ühendamisele ega käsitle vee-ettevõtete omandisuhete või institutsionaalse korralduse ümberkujundamist.