Muudatus aitab kolledžitel olla veelgi lähemal oma piirkonna inimestele ja ettevõtetele. Nii saavad nad pakkuda rohkem kohalikele vajadustele vastavaid õppekavasid, teha teadustööd ja leida lahendusi koos ettevõtete ning omavalitsustega.

Juba õppivaid üliõpilasi muudatus ei mõjuta. Nad jätkavad samadel õppekavadel, kuhu nad õppima asusid. Mõnda aega (2-4 aastat) õpitakse kolledžis paralleelselt uutel ja vanadel õppekavadel. Tulevaste õppurite jaoks avanevad veelgi laiemad võimalused õppimiseks erinevatel praktilistel ja tulevikku vaatavatel erialadel.

Näiteks Virumaa kolledžis avatakse 2027. aastast uued õppekavad, mis aitavad leevendada piirkonna kasvavat inseneride ja tippspetsialistide puudust ning toetavad uute tööstusharude arengut Ida-Virumaal. Kuressaare kolledžisse lisandub uus interdistsiplinaarne bakalaureuseõppekava, mis ühendab digitehnoloogiad, andmepõhise otsustamise ja ettevõtluse. Õppekava on välja töötatud kohalike ettevõtete ja omavalitsuste vajadustest lähtudes.

Õppeprorektor Ingrid Pappeli sõnul on kolledžid palju enamat kui õppimise kohad. „Kolledžid on piirkondliku koostöö keskused, kus kohtuvad haridus, ettevõtlus ja avalik sektor. Lisaks õppetööle loovad kolledžid võimalusi teadmussiirdeks, innovatsiooniks ja uute koostöömudelite tekkeks. Eriti oluline on nende roll väljakutsepõhise õppe keskkonnana, kus ettevõtted, omavalitsused ja teised organisatsioonid saavad tuua oma reaalsed probleemid ja arenguvajadused tudengite õppeprotsessi. Nii sünnivad lahendused, mis annavad väärtust nii õppijatele kui ka piirkonna arengule tervikuna,“ ütles Pappel.

Lisaks kolledžite staatuse muutmisele täpsustas nõukogu oma 19. juuni otsusega põhikirjas nõukogu ja rektori pädevust ülikooli osalemisel eraõiguslikes juriidilistes isikutes ning otsustas, et edaspidi kehtestab akadeemilise eetika komisjoni koosseisu ja moodustamise korra senat.

Muudetud põhikiri jõustub 1. augustil 2026.