„Minu isa ütleb ikka, et vähema kui viieaastase ülikooliajaga inseneriks ei saa. Seda põhjusel, et see ala nõuab väga laiu ja spetsiifilisi teadmisi. Ehitusinsener peab tundma nii matemaatikat, füüsikat kui ka viise, kuidas kõike õpitut ka praktikas kasutada. Seda kõike ei saa lühema ajaga lihtsalt selgeks,” räägib Pogga.

Pogga lisab veel, et võrreldes oma keskkooliaegsete sõpradega on tema ikka veel akadeemilise kraadita, kuid boonus on see, et vahepeal ei pea tegema bakalaureusetööd ega astuma magistriõppesse. Kuid millega ehitusinsener igapäevaselt ikkagi tegeleb?

„Meie oleme need eksperdid, kes vaatavad üle selle, et iga hoone või maja, mille arhitektid projekteerivad, oleks tugev, antud materjalide kasutuse suhtes realistlik ja peaks reaalmaailmas ka vastu. Meie arvutame läbi kõik selle, mida arhitektid on „paberile” joonistanud. Täna muidugi paberil enam midagi ei tehta, kõik töö toimub arvutiprogrammides,” mainib Kikas.

Kikas lisab, et temalt on palju küsitud, miks ta naisena läks just ehitusinseneeriat õppima. „Ma tahtsin tegeleda praktiliste asjadega. Kui aga õppida lihtsalt mõnda reaalainet, siis oleks minust saanud suure tõenäosusega õpetaja. Õpetaja amet on väga põnev ja vajalik, kuid insenerina on mul väljundeid enam,” selgitab oma valikut Kikas.

Samas Pogga ütleb, et tema hakkas juba keskkoolis joonestama 3D-mudeleid Rooma templitest ja mõtles alguses isegi arhitektiameti peale. „Avastasin aga, et minus pole nii palju kujutlusvõimet, et joonistada vingeid maju. Samas matemaatikas ja arvutamises olen hea. Nii see valik ka sündis,” selgitab Pogga.

Stuudios olid sellel korral külas TalTechi ehitusjuhtimise ja ehitiste projekteerimise õppekava tudengid Mihkel Pogga ja Eliise Joanna Kikas. Saadet juhtis Kristjan Hirmo.

Kuula teemast pikemalt juba TalTechi podcast’ist