Suur energiakulu

Kinnisvarasektor tekitab ligi 40 protsenti maailma CO2 heitmetest. Eesti hooned tarbivad keskmiselt 53 protsenti Eesti energiakuludest ning see on Euroopa keskmisest ligi 15 protsendi võrra suurem. CO2 jalajälje vähendamiseks peame leidma nii kodumaal kui kogu maailmas lahendusi, kuidas energiatarbimist vähendada. 

Seda raskendab aga R8 asutaja Siim Täkkeri sõnul asjaolu, et kinnisvaraomanikud ja haldusjuhid ei soovi väga kiireid muudatusi, sest nende elluviimine on üldiselt mahukas ja kulukas protsess: “See on väga konservatiivne, aga suure mõjuga sektor – hooneid planeeritakse ja ehitatakse aastaid ja lõpuks hallatakse ning hooldatakse veel aastakümneid. Kinnisvara sektor toimetab IT sektoriga võrreldes hoopis teises tempos,” selgitab ta. 

Seetõttu on vaja luua just selliseid lahendusi, mida saaksid kinnisvarahaldajad mugavalt ja kiirelt kasutusele võtta lühikese tasuvusega. “Tänapäevastes digitaliseeritud hoonetes on palju sisekliima, tehnosüsteemide, energitarbimise, hoolduse ja haldusega seotud andmeid, mille potentsiaali ei ole täies ulatuses rakendatud,” räägib Täkker. “Meie ettevõtte eesmärk on need andmed tehisintellekti abil automatiseeritud kujul ära kasutada ja nii klientidele väärtust pakkuda.” 

R8 Jenny aitab energiatarbimist planeerida

Ühe uudse lahendusena valmiski R8 ja TalTechi koostööl R8 Jenny – digitaalne operaator, mis aitab lahendada nii globaalseid probleeme (liiga suur CO2 tase ja energiakriis) kui ka firmatasandi väljakutseid, nagu ettevõtete (energia)kulude vähendamine ning seeläbi ka tulude suurendamine. 

Seni on olnud selliste energiatarbimise süsteemi haldamine ja efektiivne juhtimine andmepõhiselt paras väljakutse, mille R8 Jenny ära lahendas. “Nüüd saavad inimesed tegeleda targemate asjadega kui süsteemi kontrollida ja seal väikeseid parandusi teha – sellega saab hakkama tehisintellekt,” ütleb Petlenkov. 

R8 Jenny suudab ennustada ja planeerida ette hoone järgmise päeva energia tarbimist. See info jõuab ka energiamüüjateni – nii ei pea nad tellima juurde energiat, mida lõppkokkuvõttes ei tarbitagi. “Kõige puhtam on ikkagi see energia, mida ei toodeta,” ütleb TalTechi professor Petlenkov, ning R8 Jennyga saabki energiat vähem toota ning seeläbi CO2 jalajälge vähendada. 

Suur kokkuhoid

TalTechi energiahaldur Janar Küla taust on elektroenergeetikas ja energiakaubanduses ning esimest korda puutus ta R8ga kokku, kui töötas energiateenusettevõttes: “Selles valdkonnas käis juba siis selline uudne toode läbi, see oli mõned aastad tagasi. Tol hetkel lahendus veel nii laialt levinud ei olnud. Kui ma TalTechi energiahalduriks tulin, siis tekkis võimalus antud toode hankida. Tegime eeltööd, pidasime põhjalikud läbirääkimised, sõlmisime lepingud ja nüüdseks on teenus juba üle aasta kolmes TalTechi hoones kasutusel olnud,” kirjeldab Küla. 

Selle ajaga on säästetud üksjagu ressursse. Eelmise aasta märtsikuust kuni selle aasta veebruarini suudeti tänu uuele tehnoloogiale säästa, elektri pealt 4,9%; 65 MWh ning kütte pealt  23%; 435 MWh. Kui teenustasud maha lahutada, siis oli puhas võit üle 40 000 euro.

Tänaseks kasutavad R8 Jenny lahendust juba suured rahvusvahelised kontsernid nii Eestis kui Euroopas. Näiteks sellel aastal laiendati tarkvara kasutust kõigile  Ülemiste City linnaku hoonetele Eestis ning Euroopas on lahendus kasutusel Portugalist Soomeni ühtekokku üle 2,2 miljonil ruutmeetril hoonetes.

Mis edasi?

Siim Täkker toob välja, et tänaseks on R8 maailmas tipptasemel, nüüd on plaanis taset ikkagi edasi viia ja tehisintellekti arendada vastavalt klientide soovidele ja praegustele ning tulevastele väljakutsetele maailmas. TalTechi teadlastel on edaspidi plaanis töötada välja algoritmid, millega saaks parandada ka hoonete energiamärgiseid ilma, et neid peaks renoveerima ja suuri summasid välja käima. “See on üks esimesi samme, mis tasub kohe ära ilma raha kulutamata,” ütleb Petlenkov. “Praegu tegeleme andmete analüüsimisega, et saada teada, kuivõrd palju tehisintellekt hoone energiakulusid reguleerida saab.”

Petlenkov toob siinkohal võrdluse autode arendusega: “Mäletan, kui enda esimese auto ostsin 20 aastat tagasi, siis oli normaalne, et kütusekulu saja kilomeetri kohta oli kümme liitrit. Nüüd on see oluliselt vähem. Sama on ka hoonetega – need saavad tarbida oluliselt vähem energiat kui oskaksime mõelda.” 

Praegu on teadus sinnapoole teel, kuid veel ollakse selles staadiumis, et kokkuhoid on väike ning inimestel tuleb tehnikale kaasa aidata. Seetõttu tulebki teadustööd jätkata ja loota, et lähitulevikus suudetakse luua lahendus, millega heitgaaside jalajälge veelgi efektiivsemalt vähendada.