Nagu poes skaneerime ise kauba ning reisile minnes broneerime lennu ja hotelli, liigub ka tervishoid üha enam iseteeninduse suunas. TalTechi professori Peeter Rossi sõnul võiks inimene tulevikus ise koguda ja hallata senisest rohkem oma terviseandmeid ning saada nende põhjal soovitusi juba enne haiguse väljakujunemist. Esimesi samme selle suunas Eestis praegu tehaksegi.
„Tervishoid on teenusesektor ja teenusesektoris antakse järjest rohkem ülesandeid kliendile,“ ütles TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskusesse kuuluva e-tervise rakenduste ja teenuste uurimisrühma juht professor Peeter Ross TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaalis Trialoog.
Ta võrdles muutust poe iseteeninduskassade ja reiside broneerimisega. Nii nagu inimene skaneerib poes ise kauba või ostab ise lennupileti, saab ta järjest rohkem ka oma tervisega seotud toiminguid teha ilma arsti vastuvõtule minemata. See võib tähendada näiteks kaebuste sisestamist enne vastuvõttu, terviseandmete jälgimist või lihtsama mure korral foto saatmist perearstikeskusele.
Ross tõi näiteks enda hiljutise silmapõletiku. Ta saatis pereõele silmast foto ning sai abi ilma kohapealse vastuvõtuta. Selline töökorraldus säästab aega nii patsiendil kui ka tervishoiutöötajal.
Üks põhjus, miks tervishoid selles suunas liigub, on tööjõupuudus. See ei tähenda Rossi sõnul, et arste oleks tulevikus vähem vaja. Keerulised haigused, operatsioonid ja raviotsused jäävad spetsialistidele, kuid osa lihtsamaid toiminguid saab inimene digilahenduste abil ise teha.
Praegune süsteem teab haigustest rohkem kui tervisest
Rossi sõnul on Eesti tervise infosüsteem rahvusvahelises võrdluses väga heal tasemel, kuid sellel on üks oluline puudus. „Kui me räägime täna tervise infosüsteemist, siis sisuliselt räägime haigusinfosüsteemist,“ ütles Ross.
Süsteemi jõuavad peamiselt andmed, mille kogub arst või muu tervishoiutöötaja: diagnoosid, uuringud ja ravi. Palju vähem on infot selle kohta, kuidas inimene elab nende arstivisiitide vahel.
Ometi ei teki enamik haigusi üleöö. Aastate jooksul võib inimene hakata vähem liikuma, halvemini magama, suitsetama või tasapisi kaalus juurde võtma. Just nende muutuste varasem märkamine võiks Rossi hinnangul aidata haigusi ennetada. „Võib-olla saaks kümme aastat varem öelda: kui sa praegu midagi oma käitumises muudaksid, võiksid hiljem kauem tervena elada,“ selgitas ta.