Kerikmäe selgitab intervjuus, kuidas muudavad andmetel põhinevad haldus- ja majandusmudelid inimese, ettevõtte ja riigi käitumist, ootusi ja vajadusi. Kerikmäe viitab, et pikas perspektiivis jäävad ellu ja on edukad kohanevad juristid, kes mõistavad, et konkurentsis püsimine eeldab investeeringut digiharitusse ning tehnoloogiasse. 

“Praegu ei ole vanakooli jurist veel surivoodis, aga juba kergelt tõbine, olles üha enam isoleeritud maailmas ja riigis toimuvatest andmemajanduse ja tehnoloogiaga seotud laialdastest protsessidest. Raviks soovitan avatust ja interdistsiplinaarsust,” lausub ta. 

Tehnoloogia (sh AI) areng ja digitaliseerimine on olnud ülikiire – missugused on olulisemad arengud, mida see toob kaasa õigusteadusele?

Tehnoloogia ja tehisintellekti võidukäiku peatada ei saa ja elame ajastul, mille eripäradega peavad arvestama teiste hulgas ka juristid. Andmetel põhinevad haldus- ja majandusmudelid muudavad inimese, ettevõtte ja riigi käitumist, ootusi ja vajadusi. 

Ilmselgelt tuleb liikuda kliendile lähemale, ei sobi enam “one size fits all” ja arvestada tuleb mitmetasandilise õiguskorraga, mis ei pruugi olla piisavalt reguleeritud. Juristi roll ühiskonnas saab olema erinev. Proaktiivne lähenemine, andmete kasutamise ja digitehnoloogia kasutajate õigustest ja piirangutest aru saamine saab primaarseks, kuivõrd need on tänapäeva majanduse mootoriks. Juristid peavad loobuma arusaamast, et nad saavad hakkama vaid traditsioonilise õigusteaduse raames ning õppima enam kuulama, pakkudes vastusena mitte pelgalt normipõhist, vaid pigem lahendusi juba ette nägevat lahendust, mis arvestab muutuva keskkonnaga ja olukorraga, kus kõigile juriidilistele küsimustele pole lõplikku vastust. 

TalTech õiguse instituut ja selle juures toimetav LegalLab tegeleb selliste väljakutsetega – koostame näiteks koostöös Singapuri rahvusülikooliga juhendmaterjali Metale, kuidas riigid saaksid kasutada e-teenuseid metaversumis. Ka juristiharidus muutub ja ehk alguses polariseerub nagu ka juristkond tervikuna, sest uuemeelsusega ei lähe kaasa need, kelle kliendid pole veel piisavalt innovaatilised. Juristid on saanud uue väljakutse õigustehnoloogiate väljatöötamise ja rakendamise juures, õigusteenus muutub komplekssemaks, praeguste juhtivate legal tech edetabeleid juhivad küberjulgeoleku, meditsiini, kommunikatsiooni, lepingute automatiseerimise, ekspertmeeskondade koostamise, kahjutasu nõuete, intellektuaalomandi, tarbijakaitse, privaatsuse, finantsmaailma jm valdkondadega tehisintellekti abil teenuseid pakkuvad ettevõtted ja idufirmad. 

Kas advokaadibürood pigem võidavad AI arengust ja digitaliseerimisest?

Usun, et vältimatute muudatusteni juristiametis viib turu ja ühiskonna, kliendi uuenemine. Pikas perspektiivis jäävad ellu ja on edukad kohanevad juristid, kes mõistavad, et konkurentsis püsimine eeldab investeeringut digiharitusse ning tehnoloogiasse. Digitaalseid tehnoloogiaid kasutav büroo on atraktiivsem ja pakub kiiremat ja odavamat teenust. Miks? Sest paraneb andmeanalüüs st normide koosmõju analüüs, kaasuste analüüs. Samuti automatiseeritakse rutiinsed tegevused (aja planeerimine, arvete koostamine, suhtlus kliendi ja vajalike institutsioonidega, arusaam kasutatavate andmete kasutamiskõlbulikkusest). Ka potentsiaalne klient saab ülikiiresti vastuse ja koostööpakkumise juba esimese kontakti järel. 

Eeldatakse, et maailma õigustehnoloogia turg jõuab 2025. aastal 900 miljardi väärtuseni. See summa tuleb  põhimõtteliselt lahutada maha nn traditsioonilisest õigusteenuste käibest. Kaasaegne klient tahab adapteerunud ja avatud suhtumisega nõuandjat, mitte eilsest maailmast pärit padukonservatiivi. TalTech õiguse instituut teeb koostööd nii inseneride, meedikute, kommunikatsioonispetsialistide, rahvusvaheliste konsultatsioonifirmadega, majandusekspertidega. “Olen ise näiteks kaasatud õiguse töögrupi juhina suuremahulisse nanotehnoloogia projekti ühes Euroopa Liidu riigis, et kaardistada eetilised ja õiguslikud riskid,” toob Kerikmäe välja. 

Kas õigusteenused vajavad seoses praeguste muutustega ka ümberdisainimist? 

Kindlasti vajavad. Selleni jõuti ka TalTechi egiidi all ettevalmistatud ja hiljuti toimunud Riigikohtu menetluskonverentsi paneelis. Väljakutsed õigusmaastikul innovatsiooni rakendada on sarnased teiste demokraatlike riikidega: privaatsuse kaitse, tehnoloogiakartus sh tehisintellekti rakendamise puhul. 

Üheks uudseks aspektiks on õigusnormide plahvatuslik kasv. Juba EL tasandil on Eestile kohustuslikud või peagi selleks saamas just digimaailma regulatsioonid, sadu ja sadu lehekülgi teksti uuenenud terminoloogia ja õiguspoliitikaga. Selle vastu aitab arenev valdkond – õigusdisain, mis kasutab sümboleid ja piltkirja, et mõte jõuaks normi adressaadile võimalikult hästi pärale. 

Juba Lennart Meri oli tusane “juristide salakeele” pärast ajal, kus regulatsiooni oli tunduvalt vähem. Oleme TalTech õiguse instituudis kaalumas koostööd riigiga, et õigusdisaini abil see “salakeel” õigushariduseta inimesele ära tõlkida – see tooks parema koostöö nii riigi ja kodaniku vahel, aga ka parema tööriista juristile enda arusaadavaks tegemisel. 

Milliste probleemidega maailm ja kitsamalt ka Eesti praegu seoses tehnoloogia kiire arengu ja digitaliseerimisega silmitsi seisab?

Iga muutuse puhul on olemas riskid. Ma ei ole kaugeltki nõus, et ärme proovigi tehnoloogiaid reguleerida, küll turul toimiv paneb reeglid paika. Samas on selles ka kübeke tõtt – me ei oska kõiki probleeme ette näha. 

Teadagi on näiteks Hiina ja Euroopa arusaamad riigi rollist andmete ja tehnoloogiate kasutamisest eristuvad ja see võib viia kasvavale majanduslikule ja poliitilisele polariseerumisele. Ka kvantarvutite (mis töötleb andmeid ca miljon korda kiiremini) kasutamine pole igale riigile maailmas taskukohane, mis võib viia ebavõrdsusele. 

Euroopa riikidega võrreldes võiks Eesti edukam olla. Näiteks 2022. aasta DESI indeksi (digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks) järgi oleme digiarengus alles 9. kohal. Meil on vaja digioskustega tööjõudu (sh ka õigusvaldkonnas). Madalal kohal oleme ühendatuse vallas, digitehnoloogia lõimimises ettevõtete tegevusse paigutub Eesti ELi riikide seas 15. kohale. 

Arvan, et õigusriigi ja digiajastu paremaks ühendamiseks peame me oma e-riiki inimesele paremini kommunikeerima. Samuti peab paranema vajaduspõhise innovatsiooni rahastamine ja protsess, kuidas tehisintellekti kasutusteenus valmib ja rakendub. Ilmselt on Eesti probleem ka meie väike andmemaht, mis võib lahenduse leida julgeolekukindlas andmevahetuses partnerriikidega, millele on ka juba algust tehtud. 

Kuidas mõjutab tehnoloogiline areng (sh AI) õigussüsteemi tulevikku, kuhu me liigume? 

Inimene ei kao õigusmõistmisest ja juristitööst ära, aga võimestub läbi tehnoloogiate. Robotkohtuniku asemel näen mitmeid olulisi trende, mis viivad ühtlasemale arusaamale normide eesmärkidest, säästavad aega ja raha ning automatiseerivad mittekomplekssete kaasuste puhul lahenduste leidmise. Liigume inimkesksema, kaasatuma ja personaliseerituma õigusteenuse poole.

Tehnoloogiate standardiseerituse ja ühiste põhimõtete juurdumise põhjusena väheneb pelgalt riiklikul tasemel seadusandja poolt vastuvõetud regulatsiooni olulisus ja lõpuks ka maht. Problemaatiline ja mõneti ettearvamatu julgeolekuolukord viib riigid digimaailmas allianssidele ja koostööle. 

Õigusteenus võib muutuda mitmes sektoris regionaalsemaks ja õigustehnoloogia võimaluste piire alles kombatakse. Eestil on võimalus ka siin edumeelne olla ja nii mitmedki advokaadibürood on juba õigustehnoloogiasse investeerinud. 

16.–17. mail 2024 toimub Tallinnas Põhjamaade suurim õigustehnoloogia ja -innovatsiooni konverents FutureLaw (loe lähemalt artiklist SIIT) toob kokku palju säravaid õiguseksperte. Missugused on seekordsel konverentsil teie jaoks kõige põnevamad teemad ja huvitavamad esinejad?

Legid, ELTA ja TalTech õiguse instituudi koostöös toimuv suurüritus toob osalejale kätte olulised arvamusliidrid, praktikud, visionäärid ja edukad õigustehnoloogid Ameerikast, Saksamaalt, Poolast, Rootsist, Soomest, Šveitsist, Baltimaadest ja mujalt.

Esinejate hulgas on nii meie Riigikohtu esimees kui ka mitmete riikide advokatuuride juhid. Põnevaid esinejaid on palju ja valime neid väga hoolikalt, et tase oleks ühtlaselt kõrge ja esindatud oleksid mitmed valdkonnad ja tõelised edulood. Võtame näiteks Damien Riehli, kes on edukas jurist ja õigustehnoloog, aga ka muusik. Või Uwais Iqbali, kes on avaldanud põhjapanevaid mõtteid tehisintellekti ja juristiameti kohta.

Kaasame ka noori – tudengipaneeli juhib TalTechi doktorant ja nooremteadlane Aleksi Kajander.

FutureLaw on tempokas ja innovatsiooni jaatav konverents, mida saab võrrelda juba selliste märgiliste sündmustega nagu Legal Informatics ja Legal Design. Oleme kohtumis- ja koostööplatvorm õigusinnovatsiooni alal.