Hea ülikoolipere, väga austatud emeriitrektorid, kallid üliõpilased ja vilistlased, austatud külalised! Mul on au seista täna teie ees, et tähistada Tallinna Tehnikaülikooli 106. aastapäeva, aga ühtlasi mõtestada ka praegust tähelepanuväärset aega meie ülikooli ajaloos.

Kümnend tagasi peetud Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes ütles toonane president Toomas Hendrik Ilves tabavalt, et „see, mis meid siia on toonud, ei vii meid enam edasi“. Selles mõtteavalduses sisaldub ilmne viide järjepideva arengu ja liikumise olulisusele. Ent meenutame koos veel ühe suurmehe, Juhan Liivi sõnu - kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Neis mõlemas lauses on korraga peidus väga olulised tõed, mis aitavad meil hinnata, kus me oleme ning kuhu ning kuidas koos edasi läheme.

Tehnikaülikooli koht on maailma ümberkujundamise eesliinil. Me oleme tuleviku insenerid ja arhitektid, seda ajal, mil nii Eestis kui ka tegelikult kogu maailmas on alanud omalaadne inseneride ajastu. Aga meenutame siinkohal, et ka meie ülikooli 17. septembril 1918. aastal alanud teekond tõukus unistusest koolitada insenere, arhitekte ja tehnikuid, kes ehitaksid nii otseses kui ka kaudses tähenduses uut ühiskonda, uut maailma. 

Meie ülikooli asutajaid, aga ka Tehnikaülikooli visiooni ja missiooni edasi kandjaid, innustas võimalus olla muutuste eestvedaja, uute põlvkondade kujundaja. See ei olnud pelgalt vastutus – see oli ka kutsumus. Ja on seda tänaseni.

Juba 106 aastat oleme üheskoos inspireerinud oma üliõpilasi nägema tuleviku väljakutseid. Tõden ka siin, et haridus, pidev õppimine, on arengu vaieldamatu alus. Ning võimalus areneda, tegutseda mingi suurema hüve nimel, peab olema igal inimesel.

Mul on rõõm koos teiega nentida, et oleme kasvanud Eesti üheks suurimaks ja tunnustatumaks ülikooliks. Siin arendab end ligi 9000 tudengit ja töötab paar tuhat inimest, nende seas 1200 õppejõudu ja teadustöötajat. Meie vilistlaskond on suurem kui Narva linna elanike arv.  

Ning siia ka üks värske uudis. Hiljuti teatavaks tehtud atraktiivsete tööandjate uuringust, kus osales ligi 6000 tudengit, kutsekooli õppurit ja täiskasvanud töötajat, ilmnes, et oleme tehnikatudengite seas tööandjana mainekuselt Eestis kaheksandal kohal. Seda vahetult peale Milremit ja Elektrilevi ning enne niisuguseid ettevõtteid nagu Skeleton Technologies ja Ericsson Eesti. See on meile suur tunnustus!

Jah, ajad on taas raskemaks muutunud, häid uudiseid ei tule kahjuks iga päev. Aga võin täie tõsikindlusega öelda, et me jätkame oma missiooni täitmist inseneri- ja majandushariduse andjana Eestis, innovatsioonide algatajana ja ettevõtlikult ning rahvusvaheliselt toimiva ülikoolina nii tudengite kui ka kogu ühiskonna jaoks.
 

Hea ülikoolipere!

Seisan teie ees uhkuse, imetluse, tohutu tänutunde ning kahtlemata ka tulevikulootusega.

Kui andsin 31. augustil 2020. aastal Tallinna Tehnikaülikooli rektori ametivande, seadsin oma eesmärgiks tõsta ülikooli akadeemilist kvaliteeti, kasvatada teadus- ja arendustöö taset ning mahtu, samuti algatada ülikooli jätkusuutliku arengu põhimõtete tegevuskava koostamine.

Paraku pole nende nelja aastaga muutunud mitte ainult meie ise, mitte ainult Tallinna Tehnikaülikool, vaid kogu maailm. Neli aastat tagasi ei teadnud meist veel keegi, milleks me tegelikult peame valmis olema. Samas oleme valitud teekonnal palju saavutanud, samuti rohkesti õppinud. Ning ma tänan kõiki, kes on seatud ülesannete lahendamisse panustanud. Meil on saavutusi, mille üle uhkust tunda.

Muidugi on mitmel puhul olnud ka keeruline senist mõtteviisi muuta, mõnikord ka hoopis teistest alustest lähtuda. Samas on meil siht saada 2035. aastaks kliimaneutraalseks ülikooliks ja teekaart, mida mööda liikudes see siht saavutada. Tänan kõiki teadlasi, eriti akadeemik Jarek Kurnitskit, kes teekaardi loomisesse panustasid. Tänan juba ette ka kogu ülikooli peret pingutuse eest valitud teel julgelt edasi liikuda. On ju uhke tunne tõestada jätkuvalt nii endale kui ka teistele, et Tallinna Tehnikaülikool on suurte ja väga oluliste, inimkonda teenivate muutuste eestvedaja.

Head kaasteelised!

Tänapäeva maailm esitab meile erakordseid väljakutseid – kliimamuutused, majanduskriis, sõjad, tehnoloogiline areng koos tehisintellektiga. Lisaks sellele oleme globaalselt omavahel seotud rohkem kui eales. Seisame piltlikult öeldes traditsioonide ja uuenduste ristteel, kus hariduse roll tundub olulisem kui kunagi varem. Küsimus on selles, kuidas tagada selles turbulentsis ülikooli püsimajäämine ja edenemine?

Riikliku toetuse vähendamine kõrgharidusele on juba reaalsus.  Pean tunnistama nii Tehnikaülikooli rektorina, aga veel enam Eesti rektorite nõukogu esimehena: me oleme ühiskonnana olukorras, kus valitsusel puudub teaduse ja kõrghariduse valdkonnas pikk plaan. Meil puudub riigina plaan, kuidas hoida ja arendada kõrgharidust Eestis järgmise viie, kümne, viieteistkümne aasta jooksul.  

Meie tähtsaim siht on tagada hariduse jätkuv kättesaadavus, eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus. Ning selles vaates otsuseid tehes peame tunnistama, et meie tänaste tegude mõju kandub edasi ka tulevastele põlvkondadele.

Head üliõpilased!

Julgustan teid kasutama muutuste ajastus peituvaid võimalusi! Olge julged, uudishimulikud ja ärge kõhelge status quo vaidlustamises. See, mis kehtis eile, ei pruugi relevantne olla täna. Sellel, mida usume toimivat täna, ei ole täielikku tagatist tulevikuks.

Võtke omaks pidevalt kahtlev ja uuriv vaim – iga suur edasiminek saab alguse küsimusest. Pidage meeles, et ebaõnnestumine ei ole edu vastand, vaid oluline osa avastamise, õppimise ja innovatsiooni teekonnast.

Inspireerige meid, õppejõudusid ja teadlasi, oma innukuse, uudishimu, pühendumuse ja julgusega muutma väljakujunenud maailmavaadet. Olge meile värske vaatega kriitilised sõbrad! See innustab meid andma endast kõik, et haridus, mille Tallinna Tehnikaülikoolist saate, oleks tõeliselt maailma tipptasemel!

Osalege aktiivselt tudengielus, leidke vanematelt kursustelt sõpru, kes teavad, kuidas keeruliste väljakutsetega toime tulla.

Ärge andke alla, kui on raske, vaid tehke rohkem häält, et mitte jääda üksinda platsi äärde, halvimal juhul mängust välja kukkuda. Siin läbitav teekond ei ole nagu lõputu jalutuskäik pargis, vaid selle tõusud ja mõõnad meenutavad pigem ronimist Mount Everestile. Tähtis on siht, meelekindlus ja valmidus pingutada.

Tänan teid, et olete ülioluline osa meie ühise teekonna meeskonnast!

Head õppejõud!

Teil on võim sütitada tudengites kirge, elavdada nende kujutlusvõimet ja varustada neid tööriistadega, mida nad vajavad pidevalt muutuvas maailmas. Ülikoolina on meil erakordne võimalus kujundada tulevikku, andes oma üliõpilastele lisaks teadmistele ka vahendid uuenduste tegemiseks ja tähendusrikkaks juhtimiseks.

Me oleme eesliinil, oleme eestvedajad. Igaühel meist – üliõpilastel, õppejõududel ja vilistlastel – on potentsiaal mõjutada ja inspireerida. Meie ühine kohustus on kasutada tehnoloogia ja teadmiste jõudu lahenduste loomiseks, piiride nihutamiseks ja teada oleva vaidlustamiseks.

Palun teid jätkuvalt olla avatud ja altid tutvustama inseneriharidust ka lastele ja noortele, kes vajavad selgemat arusaamist, millised võimalused reaalteadused neile avavad. Suur aitäh teile senise pühendumise eest! Nii ja vaid nii saame õigel ajal õiges kohas olles nutikad noored tehnikaülikooli juhatada!

Austatud teadlased!

Interdistsiplinaarne mõtlemine on meie ees seisvate väljakutsete – olgu selleks kliimamuutused või kobarkriisid– lahendamise võti.

Selle tõdemisest ainuüksi aga ei piisa – me peame oma tööst ka rääkima, et teadlaste hääl kõlaks ühiskonnas üha rohkem ja valdavamalt. Ajal, mil Eesti inforuumis jõuab meieni iga päev üle 1500 uudise, on eriti oluline teaduspõhiste infokildude ja arvamusavalduste rohkus.

Nende loomisse panustada on sama oluline kui teha tipptasemel teadustööd!

Hoiame ka meeles lihtsana tunduvat tõde, et iga saavutus on alguse saanud esimesest sammust – visioonist, mis saab käegakatsutavaks läbi pühendumise ja koostöö. Seepärast loogem uusi partnerlussuhteid oma kogukondades ja kogu maailmas! Kujundagem keskkond, kus iga üliõpilane tunneb end mitte ainult teretulnuna, vaid kus tema potentsiaal saab täies mahus avaneda.

Ma kutsun teid kõiki üles säilitama avatud meelt ja vastupidavat vaimu. Edendage üha enam valdkondade-vahelist koostööd, kasutage erinevate vaatenurkade jõudu ja ennekõike - jääge uudishimulikeks. Ärge leppigem paigalseisuga, vaid otsustage ise, kuhu, kuidas ja kui kiiresti teel oleme. Vaadake tulevikku optimismi, julguse ja usuga, et võime olla meie maailmas toimuvate muutuste katalüsaatorid.

Oleme katsumustega varemgi silmitsi seisnud – mõelgem end kasvõi korraks tagasi aastasse 1918. Kahtlemata toob katsumusi ka tulevik. Kuid üheskoos leiame lahendused, peame vastu ning tuleme välja veel tugevama ja targemana!

Tänan teid kõiki, et olete osa sellest erakordsest teekonnast. Ajastul, mis on inimkonna ajaloos võimalik, et üks murrangulisimaid. Inseneride ajastul!

Head aastapäeva meile kõigile! Elagu Tallinna Tehnikaülikool!

Mente et Manu!